REPORTAAŽ ⟩ «Nüüd teame, kes 200 euro eest nõus oli!» Hundi taskuhäälingus käimine tiris mind skandaali ja jättis tühjade pihkudega
/nginx/o/2024/03/24/15963568t1h4480.png)
1. märts 2024, 12:10
Möödunud nädalal käisin Brigitte Susanne Hundi taskuhäälingu lindistamisel külas. Täna on skandaalitari kodulehel episood ka avalik, kuid minu näo ja nimega osale ligipääsu mul ei ole. Tasub mainida, et osalemise eest ei saanud ma isegi tasuta pudelit vett.
On kolmapäeva, 21. veebruari pärastlõuna, kui uurime skandaalitari Brigitte Susanne Hundi käest tema viimase blogipostituse kohta, kus Hunt väidab, et blogija Mallu Mariann Treimann on seadust rikkunud.
Kui skandaalitariga sõnumid vahetatud ja ka lugu ülelugemiseks saadetud, vastab ta: «Chrislin – mul oleks sulle üks pakkumine ka. Helista mulle äkki?»
Mõni minut hiljem haaran oma telefoni ja helistan Hundile, kes pakub välja, et võiksin võtta osa tema taskuhäälingust, kus saan küsida kõige teravamaid küsimusi, ning seejärel on võimalik toimetusel sellest kõigest ka lugu teha.
Kui kõik läbi räägitud ja plaan paigas, siis jäi üle ainult päev ja kellaaeg Hundiga kokku leppida. Leppisime kokku, et kohtume juba järgmise päeva pärastlõunal Tallinna kesklinnas Masina tänaval, mis on Postimehe majast vaid kiviviske kaugusel.
Tasub mainida, et plaan oli paigas vaid peatoimetajaga, seda, mis rolli ma taskuhäälingus täitma pidin, ma sel ajal veel ei teadnud.
Päev, mis jääb igavaseks mu mällu
22. veebruari, sombuse ja vihmase neljapäeva pärastlõunal sean sammud Masina tänava poole Karjääristuudiosse, kus salvestatakse uus Hundi taskuhääling «The real winner here».
Jõudsin nagu lubatud kella kolmeks kohale, isegi mõned minutid varem, kuid ühtegi tuttavat nägu ma veel ei näinud. Karjääristuudios tegutsev personal võttis mind lahkelt vastu, juhatas mind stuudiosse ja jättis mind diivanil istudes ootama, mida see päev endaga kaasa toob.
Stuudiosse astudes oli kõik lindistuseks ette valmistatud – kogu laud oli kaetud tšillikaunadega ning nende vahel olid laual karikad, millest saatejuhid jõid vett.
Mõni minut hiljem saabus Hundi kaassaatejuht Laura Valk, kes tervitas mind soojalt ja tugeva käepigistusega. Valk märkis, et ka Hunt peaks õige pea kohale jõudma.
Nagu lubatud, siis kümme minutit hiljem saabus stuudiosse Brigitte Susanne Hunt, kes oli riietanud end kui diskokeraks – raske oli teda mitte märgata. Usun, et ka kõik kodanikud, kes temast tänaval möödusid, nõustuksid minuga.
Hunt vahetas kiirelt saapad kingade vastu ja taskuhäälingu salvestus võis alata.
Mis saab edasi?
Enne kaamerate sisselülitamist vahetasid Valk ja Hunt veel mõned laused selle kohta, mida saates rääkima hakatakse. Mulle jäi mulje, et seda polegi veel paika pandud.
Segasin saatejuhtidele korra vahele ja uurisin, et mida mina siis õigupoolest tegema pean. Mõlemad saatejuhid kinnitasid, et liitun nendega saate lõpus, kus saan küsida seda, mida hing ihkab.
Nõustusin ja jäin ootama, et saate esimesed 25 minutit läbi saaks.
Ühel hetkel kutsuti mind kaamerate ette ja järgmised 15 minutit minu elust talletati Hundi taskuhäälingusse. Kõik käis üsna kiirelt ja juba kella neljaks oli kogu salvestus tehtud. Enne salvestust Hunt veel märkis, et teeme kiirelt, kuna aeg on raha ja raha meil ei ole. Võib oletada, et stuudio renditi vaid tunniks ja nii see kiire salvestus tehtud saigi.
Võin öelda, et ühtki halba sõna mul öelda ei ole, mõlemad saatejuhid olid soojad ja sõbralikud.
Edasine tundus kui maapeale põrgu
Taskuhääling jõudis vaatajate ette 29. veebruari õhtul, pärast selle ilmumist kirjutasin Hundile sõnumi sisuga: «Kas näeme seda kuskilt tasuta ka?»
Loetud minutite pärast vaatas Hunt mu sõnumi ära, kuid ei vastanud sellele. Arvasin, et küllap on skandaalitaril sel hetkel tegemist ning saadab episoodi mulle õhtul vaatamiseks. Seda aga ei juhtunudki.
Ma poleks arvanud, et võin ühe taskuhäälingu külastuskäigu pärast sattuda blogijate omavahelise draama keskele. Väikeseid lõike episoodist nägin ma hoopiski blogija Malluka Instagrami loost.
Seejärel jõudsid minuni kuvatõmmised Hundi ja Eesti tuntud saatejuhi vahelisest vestlusest, kus skandaalitar teda oma taskuhäälingusse kutsub.
Kuna saatejuht küsis taskuhäälingusse tulemise eest ligi 1000 eurot, siis Hunt ütles, et see on tema jaoks kindlasti liiga palju. «Saame ka mõne noore Elu24 ulja preilna,» märgib Hunt vestluses ja lisab, et tema sai Eesti armastatud telesaates detektiivina olemise eest 200 eurot. «Ja seal oli 12 tundi tööd,» veenab ta.
Mõned minutid hiljem jagas ka blogija Mallukas vestlusest kuvatõmmiseid oma Instagrami loos. Nimelt jäi kogu Eesti rahvale mulje, kaasa arvatud blogijale, et mina sain taskuhäälingus osalemise eest 200 eurot. See ei vasta tõele!
Taskuhäälingus osalemise eest ei saanud ma isegi pudelit vett, samuti ei ole ma artikli avaldamise ajaks näinud episoodi, kus ma enda näo ja nimega esinesin.
Seetõttu ei saa ma ka lugejateni selle taskuhäälingu sisu tuua, kuna ei hakka peale maksma üritusele, kus ise osalesin.
