:format(webp)/nginx/o/2024/03/04/15926850t1h2713.jpg)
Ehkki venekeelsed sildid toidupoes tekitavad nii mõneski kliendis hämmingut ja pahameelt, kinnitab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, et antud juhul on teave siiski keeleseadusega kooskõlas. «Seadus ei ütle, et eestikeelne tekst peaks olema paremini vaadeldav, see ei tohi olla võõrkeelsest halvemini vaadeldav,» märgib Tomusk.
«Nõukaaeg hakkab tagasi tulema?» uuris kodanik kogukonnagrupis, vihjates Tallinnas Marja Grossi toidupoes olnud venekeelsetele siltidele. «Kogu Eesti liigub eesti keele poole või olen ma millestki valesti aru saanud?» väljendas ta hämmingut.
«Masendav,» nõustus teinegi kommentaariumis.
/nginx/o/2024/03/04/15926810t1h0b74.jpg)
Grossi pood toimetuse saadetud päringule artikli ilmumise ajaks vastanud ei ole. Lisame selle esimesel võimalusel.
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk kinnitas, et antud juhul on teave siiski keeleseadusega kooskõlas.
«Keeleseaduse paragrahv 16 lg 1 sätestab, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Paragrahv 16 lg 2 kohaselt võib avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst,» selgitab ta.
Ka antud juhul on eestikeelne tekst esikohal ega ole halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.
«Seadus ei ütle, et eestikeelne tekst peaks olema paremini vaadeldav, see ei tohi olla võõrkeelsest halvemini vaadeldav,» märgib Tomusk, lisades, et on mõistetav, et praeguses olukorras on venekeelne teave avalikus ruumis inimeste jaoks häiriv, kuid kehtiv keeleseadus seda ei keela.
:format(webp)/nginx/o/2022/09/14/14829952t1h5e38.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)