ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Putini suurim probleem on Navalnõi naeratus

Juku-Kalle Raid Narvas Aleksandri kiriku juures Foto: Katri Raik

Kui Venemaal korjati ära ajalehe Sobsedniku number, mille kaanel naeratab Navalnõi isegi pärast oma tapmist, toetab see vaid vana tõde: diktaatori suurimaks jamaks on hirm naeruvääristamise ees või – veel hullem! – tema muretult naeratav vaenlane, ütleb Juku-Kalle Raid.

Meelsuse kontroll on igas totalitaarses riigis teadagi oluline asi. Lugupeetud juht peab ilmuma alati õiges valguses, posängis ning ainumõistetavalt tugeva, mõjuka ja veenvana. Samas ei tohi inimliku ja rõõmsana näidata opositsionääri, olgu too või nii äsja tapetud, et pole veel jahtudagi jõudnud. See on Putini ning Navalnõi lugu.

Stammkuvandid diktaatorist

Stammkuvandeid ei tohi riigijuhi imidžiloojad karta, need kinnistuvad hästi. Lenin möllas kõnepuldis ja tegi žeste, mida täna nii hästi aimab riigikogus järgi Anti Poolamets.

Stalini kaugustesse vahtiv jõuliselt vuntsikas kivilõust demonstreeris otsustuskindlust, aga inimlikumast poolest kuulusid siia juurde ka talle sülle roninud lilledega plika või suus tolknev piip.

Korea hullumeelne liider Kim Jong Un on oma rasvunud keha toppinud lotendavasse musta ülikonda, lõiganud pähe põhjakorealase vanglafrisuuriga võrreldes seninägematu sonksi ning naerab igal kohtumisel pidevalt ja hullumeelselt (elu on lill!), erinedes seega täielikult oma kohkunud ning mundristatud kaaskonnast. Peale selle: lõbusalt naerev massimõrvar ainult suurendab alamate õudu.

Ceaușescul olid püksid otseses mõttes s..tta täis ning lõug vabisemas. Täpselt samasugune näeks välja tribunali poolt kinni nabitud Putin.

Punn Mutin on aga võitmatu matšo ning koosneb mosaiikidest: kord lendab kui tuul palja ülakehaga ratsu seljas Venemaa ääretutel avarustel, siis laperdab kurgedega taeva all või õngitseb kuurortlahe põhjast välja talle sinna avastamiseks pandud vaasi.

Muuhulgas saavad venkud väga hästi aru ka sellistest signaalidest, kus "peremehe" ja külalise vahel laiutab paarikümne meetri pikkune laud. See tähendab ehedat märki, et külaline on tükk maad madalamal positsioonil, Õigest Juhist ikka kohe päris kaugel ning oma lõugu laiutada ei saa.

Diktaator kardab alati naeru

Siin on üks aga. Igasuguseid stereotüüpseid kuvandeid on üsna kerge narrida ja naerualuseks teha ning küllap oleme kõik näinud sadade kaupa meeme, mis riigijuhi äratuntavat olemust vingeks naljaks krutivad. Kui neid "naljamehi" on kusagil paar tükki, ei sünnita see sügavamat muret, kui aga naeravad kõik, kisub asi hapuks.

Just seetõttu kardab iga diktaator naerualuseks sattuda. See ei sobi justkui eriti hästi tema sooviga olla õilis, vankumatu, üliinimlik, armastatud ning värinal austatud. Naer on diktaatori hirm.

Mida rohkem botoxit on süstitud vananeva, riiki juhtiva peeru pundunud lõusta, seda rohkem vihkab ta oma vastase naeratust.

Putšistid 1991. augustis Moskvas võdisesid kaamera ees nagu sülditükid. Nad olid nii naeruväärsed, et piinlik lausa.

Rumeenlased vahtisid siira õudusega, kui naeruväärne oli nende diktaator Nicolae Ceaușescu oma viimastel tundidel koos "kõigi teaduste korüfeeks" kuulutatud abikaasaga. Mõlemal püksid sõna otseses mõttes s..tta täis ning lõug vabisemas.

Täpselt samasugusena näeks välja rahvusvahelise tribunali poolt kinni nabitud Putin.

Kui rahvas diktaatori üle naerma hakkab, on lips läbi.

Sobsedniku esikaas naeratava Navalnõiga, mis putinistid leili ajas Foto: arhiiv

Navalnõi naeratus ajab Putini püksid püüli

Teine võimalus diktaator endast välja ajada, on näidata talle täies elujõus, siiralt naeratavat ning lõbusa moega opositsionääri ja isiklikku vastast. Mida rohkem botoxit on süstitud vananeva, riiki juhtiva peeru pundunud lõusta, seda rohkem vihkab ta oma vastase naeratust.

Ehedat näidet pole vaja kaugelt otsida, Putin läks kohe leili, kui äsja tapetud Navalnõid vene lehe Sobsedniku esikaanel silmas. Ja et ta silmas – selles võime kindlad olla. Diktaator on haiglane, edev, kergestisolvuv nagu vastik titt, ta on kursis kõigega, mis talle "kahju" võiks tuua.

Sobsednik korjati viivitamatult müügilt ära, niipalju kui kätte saadi, aga paradoksaalsel kombel – Navalnõi naeratus jäi. Navalnõist on sadu ja sadu pilte, mille pealt vaatab vastu justkui inimene: eluarmastav, naeratav, rõõmus, mittehullunud pilguga tüüp – et mine või juttu rääkima ja küsi: kuidas läheb?

Selge see, et Navalnõi tappis ära Putin. Navalnõi naeratust ta maha lüüa ei saa. Siin peitubki iga diktaatori võimetuse võti ja piir.

Vene võimude teatel suri Navalnõi, kes oli Venemaa võib-olla kuulsaim opositsioonipoliitik, 16. veebruaril Põhja-Siberis Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas karmi režiimiga karistuskoloonias. Surma põhjus ei ole teada ja läänes ei ole võimalik seda uurida. Lääne liidrid ja Navalnõi lesk Julia Navalnaja süüdistavad Venemaa administratsiooni Navalnõi mõrvas ja kuriteo jälgede varjamises.

Selge see, et Navalnõi tappis ära Putin. Navalnõi naeratust ta maha lüüa ei saa. Siin peitubki iga diktaatori võimetuse võti ja piir, kust alates on nad lihtsalt jõuetud.

Navalnõi polnud kindlasti demokraat, Krimmi pidas ta Venele kuuluvaks ja ka Suur-Vene ideega flirtis, aga ta ei olnud ka genotsiidi toime panev saatanlik jõhkard, vaimuhaige türann ja arutu massimõrvar, nagu on Putin.

Selge see, et Putini peamiseks mureks on naeratava, hirmu mitte tundva, vaba ja avatud inimese olemasolu.

Kõikjal.