Kaks aastat tagasi koos kahe väikese lapsega Tartusse kolides otsustasid arstitudeng Helen ja tema abikaasa Edgar soetada endale kodu. Nad leidsid sobiva korteri ühest Tartu puumajast, mis paikneb miljööväärtuslikus piirkonnas. «See korter sobis meile ideaalselt, sest all oli töötav äripind, kõrval oli tühi korter, mis kuulus meie naabritele. Kõik sobis, ostsime selle ära,» räägib Helen.
Esimene aasta uues kodus sujus probleemideta. «Me elasime siin terve talve, kõik oli okei,» ütleb Helen, kelle sõnul muutus olukord, kui äripind müüdi uuele omanikule. Juhuslikult selgus ka, et seni tühjana seisnud kõrvalkorter oli omanikku vahetanud. Nii äripinna kui kõrvalkorteri uuteks omanikeks said Kõppude sõnul vene ärimehed, kes ise antud majas ei elanud.
Möödunud aasta oktoobris hakkas noorel perel oma korteris väga jahe, eriti õhkus külma põrandast. Helenil ja Edgaril tekkis kahtlus, et äripinda, mis jääb nende korteri alla, ei köeta. «Meil on termomeeter, millega mõõtsime, ja see näitas põrandal kaks kraadi,» räägib Helen. «Lapse voodi alla panime paksu madratsi, et sealt ei tuleks külm õhk tema voodisse,» kirjeldab naine võitlust pakasega.
Talve saabudes läksid asjad veelgi hullemaks. Kui õues suurenesid miinuskraadid, kütsid Helen ja Edgar oma kodus vahetpidamata ja ostsid juurde isegi soojapuhureid. «Kõik need olid sees ja see hakkas mõjuma voolule, elekter hakkas kogu aeg ära käima,» räägib Helen. Noortel tekkis hirm, et voolu ületarbimise tõttu tekib vanal majal elektrijuhtmetes põleng. «Ärimehi see ei huvitanud,» tunnistab naine.