ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: VAATAD JÄLLE SEDA «VÕÕRAST SÕDA»? Kõlvarti kolleegid oleks otsekui purustatud Moskvast

Juku-Kalle Raid ona raamaturiiuliga Foto: arhiiv

Tallinna linn on täiesti ajuvaba koht ja selliseks on linna muutnud Keskerakond. Üks viimane kord, kui Kõlvardi meeskond taas näitab, et ajavad Moskvaga üht joont, oli alles äsja, kirjutab Juku-Kalle Raid. Ja see puudutab tänavakunsti.

Kunstnikud Estookin ja Rebeca Parbus riputasid Tallinna linnaruumi 4 plakatit, kus kujutatakse purustatud tänavavaadet n-ö reaalselt. Heidad pilgu ette, tänavaga kõik korras, vaatad kõrvalolevat plakatit näed sama kohta purustatuna. Vihje loom ulikult sõjale Ukrainas.

Ja ülimalt hea, tänuväärne ning mõjuv vihje, mida see kunst meile otse silme alla kätte toob. Sõda on siseukse taga, aga seda on hakatud järjest enam "uueks normaalsuseks" pidama. Estookini ja Parbuse näitus ütleb selgelt: vaata seda pilti. Sõda ei ole "uus normaalsus". Kui lääs Ukrainat võidule ei aita, võivad ka meie linnad ühel päeval sellised välja näha.

Aga mis juhtus kodulinnas?

Nagu oodata oligi, kukkusid esimesena vinguma venelased linnavalitsusest. Paraku justnimelt venelased. Pole midagi parata, paljude nende inforuum on siiani otse Moskva svammist välja väänatud.

Ühiskond koosnebki väikelastest, noorukitest ja eakatest. Mõned keskealised sekka. Ja kui neil tekivad "erinevad reaktsioonid?"

Lasnamäe linnaosa vanema Julianna Jurtšenko sõnul on elanikud kommenteerinud näituse eksponaate väga kriitiliselt. „Kindlasti ei ole Eesti vabariigi sünnipäeva eelsel nädalal sobilik sellise näitusega välja tulla,“ arvas Jurtšenko.

Ühesõnaga. Mugavustsoonist on targem väljuda ja tegelikult võinuks ikkagi Jurtšenkoga aru pidada, kas selline "kunst on sobilik".

Kui "kunst on vaba" – parafraseerides Kertsi Kaljulaidi – on asjad enamvähem vonksus ka ühiskonnas tervikuna. See tähendab, et vaba sõna, vaba meelt, vaba isikut ja lõpeks ka vaba riiki keegi ei piira. Venemaa puhul näeme ülihästi, kuidas riik järjest enam sõna piiramise taustal pekki keerati. Sellel on otsene seos.

Näitus «Hetk» reklaamtahvlitel. Autorid Estookin ja Rebeca Parbus. Pilt Õismäe teel. Foto: Eero Vabamägi

Kala hakkab mädanema tsaarist

Kõigepealt keelab tsaar enda üle igasuguse naljaviskamise, seejärel hakkab valimisi võltsima ning viimaks lendab prügikasti kriitika – ükskõik mis vormis. Ja ennäe imet, säärased tsensuurialtis tegelased esindavad ka Tallinna linna. Ei imesta. Tallinnat valitsev bande tsaar Miiša Estoonetsi juhtimisel püüab aegajalt küll okeid nägu esile manada ning justkui kuvandada, et ollakse osa lääne-Euroopast, aga tegelikult pole asjad üldse nii. Meil on ridamisi näiteid. Linna ehitatakse nagu nõukogude käkki, tänavad on aastate kaupa kinni, linnapea ise peesitab Moskva kiriku jumalateenistusel, andes seega märku, et Moskva patriarh Kirilli idee palvetada kõikide ukrainlaste surma eest on okei; aegajalt ilmub välja ridamisi venemeelseid linnaametnikke. Nii neid, kes sõjas Venemaale pöialt hoiavad kui ka lihtsalt mingeid täielikke ajuhälvikuid, kelle arust tuleb naised juhtivatelt kohtadelt minema saata, sest niimoodi on õige.

Nüüd aga hädaldab Jurtšenko – sealjuures ehtsas bürokraadikeeles – et näitus mõjub inimestele õõvastavalt. Kurat küll. Peabki mõjuma. See ongi asja mõte, seltsimees Jurtšenko Kõlvarti kontorist.

"Erinevad aspektid ja asjaolud" – mida p...?

Võtame sellise imekspandava Jurtšenko lause, sest sihukest soga annab ikka välja mõelda: „Tallinna linn ja ka mina isiklikult ei ole kunagi olnud kunsti eksponeerimise vastu linnaruumis, kuid sealjuures tuleb alati silmas pidada erinevaid aspekte ja asjaolusid,“ selgitas Jurtšenko.

Jurtšenko armastab "erinevaid aspekte ja asjaolusid", see on täielik inkubaatoripoliitiku jura.

Edasi läheb veel paremaks: „Esiteks, võttes arvesse maailmas toimuvat, on meie ühiskond juba vaimselt väsinud ning sellised pildid ei toeta ega mõjuta positiivselt meie vaimset tervist, vaid annavad vastupidise efekti. Teiseks, avalikus ruumis ei saa selliseid pilte eksponeerida ilma täiendavate selgitusteta, sest neist sõidavad ja liiguvad mööda väga erinevad inimesed, sealhulgas väikelapsed, noorukid ja eakad, kellel tekivad pilte nähes erinevad reaktsioonid.“

Need pildid kritiseerivad Venemaa rünnakut Ukrainale, nad taunivad sõda. Aga Jurtšenko arust on "ühiskond vaimselt väsinud"

Taaskord.

Need pildid kritiseerivad Venemaa rünnakut Ukrainale, nad taunivad sõda. Aga Jurtšenko arust on "ühiskond vaimselt väsinud" ja meile ei tohi kallite putinistide algatatud sõda meelde tuletada. Kui meelde ei tuleta, siis äkki ei olegi sõda?

Ja lõpus keerab Jurštšenko Lasnamäelt täiesti ära, soidudes, et piltidest käivad mööda "väikelapsed, noorukid ja eakad, kellel tekivad pilte nähes erinevad reaktsioonid."

Püha müristus! Ühiskond koosnebki väikelastest, noorukitest ja eakatest. Mõned keskealised sekka. Ja kui neil tekivad "erinevad reaktsioonid?"

Tekivadki. Sihukene reaktsioon tekib, et mida vähem Tallinna tänased linnavalitsejad seda linna juhivad, seda suurem on võimalus, et Tallinnast saab ühel päeval normaalne läänemeelne linn, kus ei koogutata Putini poole, kus ei varastata, kus alustatud tööd osatakse normaalsel ajal ära lõpetada ja kus puldis ei istu puhta segased.