Malta ordu rüütlid tapsid Caravaggio?

Michelangelo Merisi da Caravaggio Foto: Wikipedia.org

Itaalia maalikunstniku Michelangelo Merisi da Caravaggio müstilise surma põhjuseks on seni välja pakutud malaariat, siseorganite haigust, kõrtsikaklust ning värvides sisaldunud pliid.

Uue teooria kohaselt Caravaggio mõrvati Malta ordu rüütlite poolt, kirjutab The Telegraph.

Itaalia ajaloolase ja Caravaggio eksperdi Vincenzo Pacelli väite kohaselt tapeti Caravaggio selle tõttu, et kunstnik haavas duellil surmavalt ühte Malta ordu rüütlit.

Caravaggio olevat ka ise selle ordu liige olnud. Ta kirev elu aga ei sobinud selle ordu rüütlite omaga ning selle tõttu ta visati ordu ridadest välja ja kuulutati lindpriiks.

Teada on, et Caravaggio elas üsna pöörast elu ning ta vihastas kergelt.

Osa ajaloolasi on veendunud, et Caravaggio suri 1610. aastal Toskaana rannikulinnas Porto Ercoles loomulikku surma malaaria tõttu ning ta on sinna maetud.

Napoli ülikooli teadlane Pacelli leidis Vatikani salajasest arhiivist ja Rooma linnaarhiivist dokumendid, mis tõendavat, et kunstnik võidi mõrvata Malta ordu rüütlite poolt ning mehe surnukeha visati Roomast põhja jääva Civitavecchia juures merre.

Kui see vastab tõele, siis võis Caravaggio oma vägivaldset lõppu ette tunda ning kajastas seda ka ühel oma kuulsal maalil, 1610. aastal valminud «Taavet Koljati peaga». Caravaggio maalis Koljatile oma näo.

Malta ordu rüütlid panid mõrva toime Vatikani heakskiidul.

«Rooma kuuria andis nõusoleku. Mõrvaplaani tegid ja tapmise panid toime Malta ordu rüütlid. Põhuseks see, et Caravaggio julges rünnata nende ordu ühte juhti,» seisab Pacelli varsti ilmuvas raamatus «Carvaggio – Between Art and Science».

Caravaggio surma ja matmise kohta ei olevat ühtegi kindlat dokumenti ning tapmine selgitab, miks neid ei ole.

«Kui ta oleks surnud Porto Ecole`is, oleks seal ta matused ära mainitud. Seda oleks tehtud kindlasti, kuna ta vend oli preester. Kunstnik oli kuulus ja teda ei saadud lihtsalt ära unustada,» lisas Pacelli.

Vatikanile oli Caravaggio pinnuks silmas, kuna ta seadis oma mütoloogiliste sisuga maalides nende doktriinid kahtluse alla. Vatikan oli huvitatud ta kõrvaldamisest.

Pacelli avastas arhiividest kahe võimukandja – kardinal Scipione Borghese ja paavsti nuntsiuse Deodato Gentile vahelise kirjavahetuse, milles mainitakse Caravaggiot kui probleemi ning ta surmakohana Napoli lähedast Procida saart.

Caravaggio arsti Giulio Mancini kirjutistes aga seisab, et kuulus mees suri Civitavecchia lähedal ja hiljem viidi Porto Ercole´i.

Pacelli leidis arhiivist ka 20 aastat pärast Caravaggio surma arhivaar Francesco Bolvito kirjutatu, milles mainitakse, et kunstnik salamõrvati.

Caravaggio elas keerulist elu ning rändas linnast linna. 1606. aastal sattus ta kaklusse, milles tappis mehe.

1608. aastal sattus ta tõenäoliselt ühe teise kakluse tõttu vanglasse. Ta vabastati üsna kiirest. Esmalt lahkus ta Sitsiiliast ja siis Napolist.

Ta olevat suundunud Rooma, kus soovis paavsti jutule pääseda, et andestust paluda. Vatikan olevat aga juba olnud nõus Malta ordu plaaniga ta kõrvaldada.

Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta  -Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu). Omab vaatleja staatust ÜRO juures. Ordusse kuulub üle 10 000 rüütli ja daami üle kogu maailma. Malta ordul on diplomaatilised suhted 92 maailma riigiga.

Vennaskond tekkis ristisõdade ajal Jeruusalemmas. Paavst Paschalis II tunnistas vennaskonda iseseisvana 1113. aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II 1124 aastal . Vennaskond kujundati orduks 1154. aastal kui paavst Anastasius IV andis välja bulla Christianae Fidei Religio.