:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/14/15886825t1hd20e.png)
«Mulle öeldi ka, et oleks hea kiiremini koju saada, et midagi sealt külge ei saaks,» kurtis pealinna proua Ülle, kelle eakas isa nakatus Põhja-Eesti regionaalhaiglas ESBL-bakteriga, mille võib väidetavalt kaasa saada kogu eluks. Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juht dr Mait Altmets sõnas, et nimetatud bakterid võivad kahju tegemata inimese soolestikus tõepoolest elada pikka aega.
«Neil isegi ilus brošüür trükitud selle kohta, mis kaasa antakse, kui oled selle bakteriga haiglas nakatunud, et mis see on ja kuidas käituda,» rääkis toimetusele Ülle, kelle hinnangul ei ole sellest bakterist siiani kuskil eriti räägitud.
Just selle bakteriga nakatus Ülle sõnul tema 91aastane isa, kes möödunud aastal kopsuhaiguse tõttu korduvalt regionaalhaiglas viibis. «Kuna ta kodust väljas ei käi, siis polnud kuskil mujal nakatuda ja ei ole võimalik ka, sest bakter on ju haiglasisene,» kurtis eaka mehe tütar.
«Olen kirjutanud regionaalhaiglale ka kaebuse, aga nad ei leia süüd. Pakkusid välja, et teha uued analüüsid, mis keerulised, sest isa on praegu hooldekodus. Samas mulle öeldi haiglast, et see bakter on ju surmani,» jagas naine oma kogemust.
/nginx/o/2024/02/14/15886858t1h4e5d.jpg)
«Kui mina ise seal haiglas viibisin, siis mulle öeldi ka, et oleks hea kiiremini koju saada, et midagi sealt külge ei saaks. Siis ma ei saanud sellest vihjest aru, aga seoses isaga on mul asi selge, mida arst selle all mõtles,» lisas ta veel.
Erinevat tüüpi soolebakterid
Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juht dr Mait Altmets ütles toimetusele, et konkreetset haigusjuhtu ja kaebust haigla patsiendi nõusolekuta kommenteerida ei saa, kuid teemale on võimalik heita valgust üldiselt, kuna see vajab senisest rohkem tähelepanu.
Dr Altmets selgitas, et ESBL-i ehk laiendatud spektriga beetalaktamaasi produtseerivad bakterid on erinevat tüüpi soolebakterid, mis võivad kahju tegemata elada inimese soolestikus pikka aega ning levivad enamasti käte vahendusel. Sagedamini võib esineda kandlust inimestel, kes on pikemaajaliselt saanud antibiootikumravi või viibinud välismaal. Mõnes riigis võivad ESBL-i tootvad bakterid olla laialt levinud (nt Lõuna-Euroopas, Aasias).
«Ka tervishoiuasutustes levivad bakterid peamiselt patsiendi ja personali, aga ka külastajate käte vahendusel. See võib juhtuda otsesel kontaktil või kaudsel, puudutades esemeid ja pindu (ukse käepidemed, tualettruum, voodi piirded jne). Selle tekitajaga võib esineda üksikuid ülekandumisi kõigis haiglates. Kogukonnas võib nakkusallikaks olla samuti teine inimene või mõnikord ka toit,» rääkis Altmets ja lisas, et seega ei ole ESBL-i tootvad bakterid regionaalhaiglale või ka laiemalt haiglatele ainuomased.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/14/15886860t1h208e.jpg)
Altmetsa sõnul tuleb siinkohal arvestada sellega, et haiglasse satuvad inimesed, kelle tervislik seisund on nõrgem ning kellel seetõttu on ka kõrgendatud risk ESBL-i tootva bakteri tõttu infektsioonide tekkimiseks nagu kuseteede põletik, nahapõletik või hingamisteede põletik.
«Võimalusel paigutatakse ESBL-iga patsiendid eraldi palatisse, et kaitsta teisi infektsioonidele vastuvõtlikke patsiente. Haiglajärgselt võivad patsiendid elada tavapärast elu. Arvestama peaks ainult hea kätehügieeniga, eriti oluline on pesta käsi pärast WC kasutamist või enne söömist ning toidu valmistamist,» selgitas Altmets.
Ta juhtis veel tähelepanu, et ESBL-iga seotud infektsioonide ravimisel on osa antibiootikume kasutud ja seetõttu võib olla haiguse ravi pikem või keerulisem. «Antibiootikumid aitavad infektsioonide puhul, kuid ei toimi soolestikus elavatele bakteritele ehk kandluse korral. Mõnikord võib kandlus kaduda iseenesest, kuid raskematel patsientidel võib see kesta aastaid.»
Kulukam päevatasu hooldekodus
Kuna Ülle isa on soolebakteriga nakatunud, ei saanud tütar talle enda sõnul mõnda aega ka hooldekodusse kohta. «Sest siis vajab ta ju isolatsiooni,» selgitas Ülle.
Kui lõpuks õnnestus tal saada isale koht Keila hooldekodus, selgus Ülle sõnul, et ESBL-bakteri tõttu läheb hooldekodu tasu talle iga päev üheksa euro võrra kallimaks. «Miks pean mina seda lisaraha maksma kui regionaalhaigla selles süüdi ja seal teda nakatati?» pole eaka mehe tütar asjade käiguga rahul. «Muide, tema hooldekodu palatisse on nüüd veel kolm meest toodud selle bakteriga...»
Kasvav probleem kogu maailmas
Elora Keila Haigla ASi juhatuse liige Merle Vaher sõnas toimetusele, et ravimresistentsete nakkustekitajate kandlus on kasvavaks probleemiks kogu maailmas, sealhulgas Eestis. Ta märkis, et sotsiaalministeeriumis valminud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030 andmetel sureb nende nakkuste tagajärjel kogu maailmas juba 700 000 inimest aastas.
Küsimusele, kas vastab tõele, et ESBL-bakteriga nakatunud isikutele on päevatasu üheksa euro võrra kallim, vastab Vaher viitega hinnakirjale, millest selgub, et ravimresistentse nakkustekitaja (nt ESBL, MRSA, VRE) kandluse korral on hooldatava päevatasu summaks 60 eurot. Odavamaid teenuseid selle puhul ei rakendu.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/20/15897950t1h5507.png)
ESBL kandlusega inimese käsitlus toimub Vaheri sõnul terviseameti isolatsioonijuhendist tulenevate kontaktisolatsiooni abinõude elementide rakendamisega. ESBL-kandlusega inimeste paigutamine ühte tuppa ei ole juhendist lähtuvalt keelatud.