:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15860528t1h1c0a.jpg)
«Kardan, et kõrgema astme kohtud ütlevad, et see 100 000 sellise kuriteo puhul on niivõrd teisest mastist,» nentis vandeadvokaat Karmen Turk «Vikerraadio» hommikuprogrammis, kus arutati Tartu maakohtu otsust, mis puudutas eluohtliku tervisekahjustuse põhjustanud koerte perenaist Monika Antonit.
«Vikerraadio» hommikuprogrammis tuli kolmapäeval, 31. jaanuaril jutuks möödunud nädalal Tartu maakohtus toimunud istung ja noort naist rängalt rünnanud koerte omanikule Monika Antonile määratud karistus.
«Kohus leidis, et Monika Antoni süü on suur,» ütles kohtunik Heli Sillaots istungil. Õhtupoolikul toimunud kohtuotsuse kuulutamisel, kus Antonit ennast kohal ei olnud, määras kohus talle kümne kuu pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda kaks kuud.
Lisaks rahuldas kohtunik ohvri tsiviilhagi ja kohus leidis, et Anton peab maksma 100 000 euro suuruse varalise- ja mittevaralise hüvitise.
Antoni kaitsja Andres Veski sõnas istungi päeval Elu24-le, et nad kaebavad otsuse edasi. Veski tõdes, et 100 000 eurot on Eesti mõistes ülimalt suur summa ja kunagi varem polegi nii suurt summat välja mõistetud.
Sel teemal arutas «Vikerraadio» saatejuhtide Kirke Erdi ja Taavi Libega Triniti advokaadibüroo vandeadvokaat Karmen Turk.
«Sellist juhtumit ei ole olnud isegi mitte ligilähedast,» märkis Turk eelkõige just kohtu määratud tsiviilhagi summa kohta. «Jah, on olnud ühe korra suurem mittevaralise kahju hüvitise summa Eesti kohtu dokumendis, aga see oli läbi omaksvõtu ehk siis süüdiolev pool võttis omaks. Aga sellist juhtumit Eestis varem pole olnud, kus on 100 000 eurot mittevaralist kahju välja mõistetud.»
«Miks just nüüd?» küsis saatejuht Libe. «See ei ole kindlasti kõige hullem asi, mis on viimase 30 aasta jooksul juhtunud,» märkis Turk, kes ise usub, et kriminaalkohtutes tuleks mittevaraliste kahjude hüvitisi tõsta. Õigusekspert tõi näite tsiviilkohtust, et kui nad peaks raadioeetris kellegi kohta halvasti ütlema, siis võib kahjuhüvitise suurus olla 10 000 eurot.
«Samas kriminaalõiguses, inimkaubanduse ohvrite mittevaraline kahju, [...] teda on vägistatud, teda on ilmselt pekstud, selline keskmine on oluliselt madalam. Kõige suurem kahjuhüvitis inimkaubanduse ohvrile Eestis läbi aegade on 50 000. Mõelge, vägistamisohvrile viis kuni kümme tuhat. Ehk siis see 100 000 on tõepoolest väga eriline number,» selgitas Turk.
Ta jätkas: «Kahjuks ma kardangi, et ta sellepärast ei saa kehtima jääda, [...] ja ma tõepoolest arvan, et kohtunikkond soovis natuke ühiskonda raputada.»
«Kohus on ikkagi seotud sellega, et mittevaralise kahju hüvitis peab vastama ühiskonna heaolu tasemele. [...] Ehk siis ma kardan, et kõrgema astme kohtud ütlevad, et see 100 000 sellise kuriteo puhul on niivõrd teisest mastist, võrreldes teiste, väga raskete kuritegude ohvritele välja mõistetud mittevaralise kahjuga,» märkis Turk, kuid lisas lõpetuseks, et see siiski ei tähenda, et kohtud sellele otsusele kindlaks ei jää.
Turk soovib kannatanule edu, soovitab see teekond lõpuni käia ja loodab, et seda südikust jätkub ka järgmistel kohtuastmetel. «Aga kui ma päris ausalt ütlen, siis kahtlen selles,» viitas Turk enneolematule hüvitisele ja võimalikkusele, et Sinimets selle 100 000 eurot kunagi saab.
Vandeadvokaat lisas raadiointervjuus, et antud juhul on enneolematu ka koeraomanikule määratud kaks kuud reaalset vangistust. «Miks selline vangistus? Tegelikult ma ütlen, et loomapidamise puhul ettevaatamatusest kellelegi tervisekahju tekitamine, [...] reaalne vanglakaristus kaks kuud ettevaatamatusest toime pandud teo puhul, see on tegelikult pretsedenditu.»
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)