Kui Tammsaare oleks elus nagu lilleke, siis tähistanuks me 30. jaanuaril tema 146. sünnipäeva vastava arvu küünaldega hiiglaslikul tordil. Ontlikud ning streikivad kooliõpetajad, hallid kleidikesed seljas, pole aga piisavalt palju tegelenud vägivalla ja seksiga, mida Tammsaare meile ohtralt jagab.
ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: saab n...i küll, aga alles pärast keretäit. Pex ja sex Eesti moodi. (1)
Tegelikult on 146 aastat tagasi sündinud Anton Hansen Tammsaare vägivallast nõretavas erootikas ja varjatud k..ppimises soritud läbi aegade küll. Näiteks KesKus'is kirjutas sellest kunagi ajaloolane Paul Kaabel, aga Tammsaare tumedama poole radadel on ekselnud teisedki.
Dissonants missugune!
Indrek peab Maurusele tema kooli astudes isatalu kohta ütlema: "Suur küll, aga halb, ei too midagi sisse." Tänane ilmavaade kuulutaks Andrese jobuks. Muidugi on romaanis ka tänagi imetlust äratavaid tegelasi, nagu kasvõi Oru Pearu ja Kassiaru Jaska. Just nende mõtteviisist ja ellusuhtumisest näikse olevat välja kasvanud täna domineeriv ilmavaade ning selle eest kemplevad erakonnad, kes Eestit valitsevad.
Alkohoolik Pearu ajab värava puruks, tikub naisele kallale, erutub peksust ja riieterebimisest, ähvardab ekskrementeerida kaevu.
Nii et ideoloogilises mõttes ei ütle too raamat peale üksikute harvade lõikude tänasest tarkusest nõretavale, tänasteks trikkideks dresseeritud hingele või kolule tõesti justkui midagi. Selle lugemiseks kuluva aeg on targem kulutada erialasele enesetäiendamisele, permanentsele õppimisele, mis hoiab meid võitlusvõimelisena konkurentsis kuni pensionisambani, ärifilosoofiliste raamatute tudeerimisele. Ning surfamisele internetiookeanis imelist tõde otsimas.
Elu iidsed tõed
Kes aga ometigi selle raamatu otsa peaks põhjusel või teisel sattuma, soovitan otsida üles need leheküljed, mis ka tänast lugejat paeluda võiksid. Need, mis on täis meid nii erutavat seksi ja vägivalda. Niisuguseid polegi nii vähe.
Romaani vägivallavoolus seksiga (või vastupidi) segatult saab alguse kuulsas Pearu kõrtsist tuleku stseenis. Alkohoolik Pearu ajab värava puruks, tikub naisele kallale, erutub peksust ja riieterebimisest, ähvardab ekskrementeerida vanal ajal joogiveereservuaarina kasutatud kaevu. Miski, mis inimlik, pole talle võõras.
Andrese abielu Krõõdaga näib algul idüllina ehk millegi taolisega, mida on nähtud ka armastusena. Andres Krõõta ei peksa. Ehk sellepärast, et püha töötegemine pole jõudnud teda veel selleks inspireerida või on asi Krõõdas kui naises, kes ei süüta mehes iha peksmise kui kire äärmusliku vormi vastu. Krõõt sureb ilma, et nende vahekorras meile miski lõplikult selguda võiks.
Aga ilmne on, et juba Krõõda eluajal tekib Andresel kirg teenijatüdruk Mari vastu. Ja see kirg on vastastikune. Krõõda surm ainult lisab õli tulle. Paratamatult on nii Krõõt kui Mari mees Juss vaid takistuseks selle kire ees. Alles pärast mõlema eemaldamist saab see kirg kogu jõus valla pääseda.
Sulase Jaagupi kirg metsa taga elava talutütre Roosi vastu päädib korraliku pea pekstavalt hinge viiva keretäiega.
Paaril sünnib üks laps teise järel, ehkki ainsa füüsilise kokkupuutena nende vahel tõuseb romaanis esile peks. Millal siis lapsi eostati? Pärast peksu?
Kired ja vägivald on omavahel tihedalt seotud muudeski romaani inimsuhetes. Sulase Jaagupi kirg metsa taga elava talutütre Roosi vastu päädib korraliku pea pekstavalt hinge viiva keretäiega. Kusjuures selle korraldajaks pole ilmselt keegi muu, kui toosama meelisegav ja kütkestav Roosi.
Romaani ammendamatu sisu
Lausa avalikult erootiline on Pearu peksmine naiste poolt Antsu varrudel. "Palun vabandust, et eided tahtsid mu t...i näha, " avalikustab asja purjus ohver ise. Ning keegi ei usu, et karistusaktsioonis osalenud naiste peamiseks motiiviks on pahameel Pearu sündsusetu käitumise pärast.
Erilise mõnuga on romaanis kirjeldatud Pearu koera peksmist Andrese poolt kallil jõuluõhtul. Koer näikse sellele valule vastu pidavat ainult seetõttu, et kirjeldust pikemaks ja värvikamaks muuta. Kogu jube aktsioon toimub Mari ja Andrese vaikivas koostöös ja täielikus üksmeeles. Ja mis imestada, Maril on ette näidata oma isiklik peksusoolo kassi kallal, kelle ta selleks otstarbeks sabapidi sahvri ukse vahele paigutab. Ning nõnda mitu korda, sest kassi (ega ka inimese) kirge liha järele ei suuda murda karmimgi karistus. Pärast peksu on Andres paremas tujus kui iial varem ning kirikust tulevad lapsed kahetsevad, et nad seda pealt vaadata või selles koguni kaasa lüüa ei saanud!
Lausa avalikult erootiline on Pearu peksmine naiste poolt Antsu varrudel. "Palun vabandust, et eided tahtsid mu m...i näha".
Peks ei saa Vargamäe loo esimeses osas lõpuni otsa. Andres peksab nooremat venda Indrekut, peksab isa traditsioonide kohaselt linnumunamaiast koera Pollot. Karjatüdruk Riia tunneb mõnu kassi toitmisest linnupoegadega ning Indrek omakorda kassi rappida andmisest koer Muska kätte...
Sedaviisi. Paeluvat lugemist leidub tänasele teatud nurga alt nõudlikule lugejalegi küllaga. Koos selle kõigega läheb muugi ja väidetavalt vastuvõetamatugi libedamalt alla ning paneb tegema midagi niisugust, mida täna üha harvemini ette tuleb – mõtlema. Ning kõneleb selle romaani müstiliselt ammendamatust sisust. Nii, et sured ära ja ikkagi on sul "Tõde ja õigus" lõpuni lugemata. Vaatamata korduvale lugemisele.