:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/29/15857319t1h5bf5.png)
«Ma ei osanud oodata seda, et päris niimoodi tullakse,» rääkis 36-aastane Moonika «Kuuuurija» saates. Mõned kuud tagasi koputasid lastekaitse töötajad tema koduuksele ja viisid endaga kaasa tema vanima, seitsmeaastase lapse.
«See on väga valus, sa oled üheksa kuud seda last kandnud, näinud tema kasvamist ja arenemist... Emaks saada on kõige parem kogemus elus, mis saab olla,» tõdes kolm last ilmale toonud Moonika «Kuuuurija» saates.
Ehkki valla sotsiaaltöötajad ja lastekaitse ametnikud tegid Moonikale mitmeid märkusi, et nendeni on jõudnud ridamisi kaebusi, siis naise sõnul ei suuda ta aga leppida sellega, et üks tema lastest elab täna lastekodus. «Lapsed, kes on jäetud hooletusse – tuleb reageerida, aga lapsed, kellel on kodu olemas, ema olemas, lähedased, sugulased... Siis see ei ole normaalne,» ütleb ta, leides, et ametnike ja kohtu põhjendused ei olnud piisavad, et laste hooldusõigus peatada.
Aja jooksul tehti valda mitmeid kaebusi, nagu oleksid Moonika lapsed näljas ja hulguksid üksinda linnas ringi. Kodus kontrollkäike teinud ametnikud märkisid aga muuhulgas üles ka selle, et Moonika kodu kapis ei olnud võileiva jaoks leiba, lastel puudusid mänguasjad ja nende voodid olid tegemata. Ka oli ametnike sõnul probleem, et Moonika vanim poeg ei olnud kooli mineku ajaks ühegi kooli nimekirjas.
«See oli vist sügisel. Ma ei osanud oodata seda tegelikult, et milles on probleem, et inimesed tulevad niimoodi ukse taha... Me oleme väga pikalt planeerinud sealt ärakolimist ja siis olidki asjad ootamas transporti ja neile jäi mulje, et lastel pole asju korteris, vaid oleks nagu tühjas toas,» väidab Moonika, rääkides ametnike ühest külaskäigust. Küll aga kinnitab ta, et kõik tema kolm last on olnud alati toidetud ja hoitud. «Väga ebameeldiv on, sest ma tean, et nad on mulle kõige olulisemad siin elus,» tunnistab kolme lapse ema.
/nginx/o/2024/01/29/15857328t1h18b6.png)
Kaks kuud tagasi peatas aga kohus osaliselt laste hooldusõiguse ja üks Moonika kolmest lapsest viidi detsembrikuus otse koduseinte vahelt lastekodusse.
«See olukord oli selline, et me pidime kahe nooremaga minema välja, et minna jalutama ja täiendada poes toiduvarusid. Me polnud jõudnud õuegi minna, kui ametnikud tulid sinna ukse taha ja rääkisid, et lastel tuleb kaasa minna, kõigil kolmel,» meenutab Moonika.
Ta kaebas kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse, kuid 15. jaanuaril leidis kohus, et maakohtu otsust ei muudeta, mis tähendab, et Moonikalt on kolmeks aastaks laste hooldusõigus osaliselt peatatud.
Lapse heaolu on komplekssem
Kadi Laur, laste heaolu nõustamisteenuste talituse juht tunnistas saates, et peamised põhjused, miks lapsi vanematest eraldatakse, on see, et lapsevanemad ei suuda tagada oma laste heaolu. «Lapse jaoks kõige parem kasvukeskkond ongi tema enda perekond ja ka lastekaitse töötajatel on enda töös kohustus kõigepealt perekonda toetada ja abistada, et neid riske lapse heaolule vältida. Eks lapsel on vaja väga palju muud ka kui ainult baasvajaduste katmine. Siin mängib rolli ka see, kui suuteline on vanem enda last tema toimetamistes toetama, kuidas ta lapsega suhtleb, kas tal on lapsega turvaline ja hea suhe või on see selline ärev suhe. Lapse heaolu tulebki vaadata tervikuna mitte selliste üksikute intsidentidena, et kui koolis läheb halvasti, siis ei ole hea lapsevanem, nii ei ole. Lapse heaolu on palju komplekssem.»
/nginx/o/2024/01/29/15857321t1hf2d2.png)
Kõige olulisem on aga Lauri sõnul koostöö lastekaitse ametnike ja lapsevanema vahel.
«Sageli võib juhtuda ka niimoodi, et see abi, mida vanemale pakutakse, on vastumeelne või ta ka lihtsalt ei suuda seda abi vastu võtta. Ideaalis oleks see suhe koostöine, ideaalis oleks ka vanema soov ise kasvada ja ise olla lapse jaoks rohkem olemas ja võtab vastu seda abi, mida talle pakutakse. Peab vaatama ka sotsiaaltöötaja ja ka lastekaitse töötaja otsa. Ta peab olema professionaalne, toetav, lahenduskeskne, mitte üleliia kriitiline, sest ka tema soov peab olema vanemat toetada. Lastekaitse ametnikel endal ka peab olema seda ressurssi ja tahet seda perekonda siiralt ja päriselt aidata.»
Vallavalitsus kõnealust lugu kaamera ees kommenteerima ei soostunud, öeldes: «Paraku ei saa me perekonna isiklikku elu puudutavaid teemasid kommenteerida, sest tegemist on eriliigiliste isikuandmetega. Pere elukorralduse osas on otsuse teinud kohus, mitte sotsiaaltöötajad või lastekaitsetöötajad. Eriti lastega seonduvad probleemsed teemad on väga rasked ja delikaatsed. Valla vastava valdkonna ametnikud tegelevad igapäevaselt peredega, kes vajavad tuge. Lapse/laste eraldamine oma vanema(te)st on kahtlemata kõige viimasem variant. Seetõttu saabki selle otsuse teha vaid kohus, kus hinnatakse kõiki asjaolusid. Kohus peab välistama ka «liiga kergekäeliselt tehtud otsused». Vaatamata sellele keerulisele olukorrale on meie ametnike uks talle siiski avatud.»
Sotsiaalkindlustusamet esitab aga statistika, kus nähtub, et kui näiteks 2022. aastal eraldati peredest 310 last, siis õnneks 87 neist naasis siiski lõpuks tagasi koju. Möödunud aastal viibis aga lastekodus ehk tänase nimega asenduskodus ja hooldusperes kokku ligi 900 last.