/nginx/o/2012/04/02/1036708t1h458b.jpg)
Saksamaa skandaalne anatoom Günther von Hagens sai maailmakuulsaks inimanatoomia eksponeerimisega.
Pildid: Günther von Hagensi «loomakunst»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on von Hagens liikunud loomade juurde ning eksponeerib neid sellistena, millised on nad naha alt, edastab The Telegraph.
Von Hagensi loomväljapanekute seas ka haisid, kes on ookeani ühed kõige efektiivsemaid tapjad, kelle anatoomiat on varem olnud võimalus uurida vaid käputäiel teadlastel.
Järgmisest nädalast saab Londonis näha kahte vastuolulise kunstniku näitust. Lisaks Günther von Hagensi loomadele avab oma näituse ka tuntud Damien Hirst, kelle teosed ei jää palju von Hagensi omadele alla.
Hirsti kunstnikutee tagasivaatenäitus on Londoni kuulsas Tate Moderni muuseumis. Seal saab näha ka formaldehüüdilahuses olevat tiigerhaid. Teos kannab nime « The Physical Impossibility of Death in the Mind of Someone Living» ja esmakordselt oli see näitusel 1992. aastal.
Von Hagensi näituse vaatajale paljastuvad loomade skelett, koed, veresooned ja lihased.
Näitusel on kokku 80 plastineeritud looma.
Von Hagensi poolt välja töötatud plastinatsiooniprotsessis lastakse surnukehast vedelik välja ning asendatakse plastiku ja silikooni seguga. Sellisel viisil on võimalik säilitada siseorganeid, lihaseid ja ülejäänud kehasüsteeme.
Von Hageni abikaasa ja Saksamaal Heidelbergis asuva plastinatsiooniinstituudi juhi Angelina Whalley sõnul kasutati hai plastineerimiseks revolutsioonilist meetodit, mille puhul süstiti hai jäänustesse punast värvi polümeere.
«See hai on üks mu lemmikuid. Enamik inimesi peab haisid ohtlikuks, kuid kui vaadata plastineeritud haid, siis tema näeb välja nagu meie. Tal on süda ja vereringe nagu inimestel,» lausus Whalley.
Von Hagens hakkas inimsurnukehade plastineerimise ja näitustega tegelema 1990. aastatel, tekitades sellega esialgu skandaali. Paljudes paikades ta näitus keelati.
Von Hagensi näitus kannab pealkirja «Animals Inside Out» ja seal saab peale hai näha näiteks ka elevanti, jaanalindu, kaelkirjakut, härga, põhja põtra ja jänest ning veel paljusid muid loomi.
Näitusel on väljas ka läbilõige krokodillist ning elevandi jalast.
Plastineerimismeetodi puhul väljutatakse kehast vedelikud ja rasvad ning asendatakse polümeersete materjalidega nagu silikoon.
Pärast surnukeha lahkamist, nahk-, side- ja rasvkoe eemaldamist, vedelike ja rasvade väljutamist, pannakse keha 25 miinuskraadi juures mitmeks nädalaks atsetoonilahusesse.
Edasi pannakse keha vedela silikooni sisse ning vaakumisse – atsetoon asendub kehas silikooniga. Viimases etapis pannakse keha kambrisse, kus ta spetsiaalse gaasi abil tasapisi kõveneb.
Plastineerimisprotsess kestab mitu kuud. Tulemuseks on kuiv, lõhnatu ning hästi säiliv, loomuliku kuju ja värviga eksponaat.
Von Hagens asutas 1993. aastal Heidelbergis plastineerimise instituudi, kus töötab umbes 200 inimest.