Margaret Thatcherit, kes tegutses Suurbritannia peaministrina kokku üksteist aastat, hakati kutsuma Raudseks Leediks. Vähesed teavad, et selle hüüdnime tõi esimest korda lagedale Nõukogude Liidu kommunistliku partei häälekandja Pravda. Üks põhjus Thatcherit nii nimetada oli tema jõuline käitumine kaevurite streigi mahasurujana.
1984. aasta märtsis hakkasid streikima Suurbritannia söekaevurid, kuna mõningaid kaevandusi ähvardas sulgemine. Thatcheri vastus veidi üle aasta kestnud streigile oli kolmeosaline: koguda söevarusid, leida streigimurdjaid ning tagada töötavatele kaevuritele politsei kaitse. Tänavail oli näha rahutusi ja kähmlusi politseiga, kuid lõppkokkuvõttes valitsus võitis, ehkki mitmel hetkel polnud see sugugi iseenesestmõistetav. Streigi kõrghetkel loodi Thatcheri juhtimisel plaan kaasata sõjaväge, täpsemalt 4500 sõjaväe autojuhti ning 1650 kallurit, mis oleksid olnud transportinud sütt elektrijaamadesse.