:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847077t1h0c4b.jpg)
Peaaegu 2000 aasta vanuselt noalt ruunide avastamine heidab valgust Taani varasele kirjakeelele ja kultuuriajaloole, olles seni sealt leitud vanim ruunikiri. Nuga leiti urnihaua jäänuste alt väikesest matmiskohast Odensest ida pool.
Peaaegu 2000 aasta vanuselt noalt ruunide avastamine heidab valgust Taani varasele kirjakeelele ja kultuuriajaloole, olles seni sealt leitud vanim ruunikiri. Nuga leiti urnihaua jäänuste alt väikesest matmiskohast Odensest ida pool.
Kaheksa sentimeetri pikkusel raudnoal on viis ruunikirjas märki, millest igaüks on 0,5 sentimeetri pikkune ja koosneb mitmest osast. Arvatakse, et noal olev sõna on «hirila», mis tähendab vanakandinaavia keeles «väike mõõk». Nad on 800 aastat vanemad kui isegi kuulsad Jüütimaa Jellingi ruunid, kirjutab Ancient Origins.