FOTOD ⟩ Toomas Uibo lahkunud isast: huumor oli temaga lõpuni ja loodetavasti ka sealpool Linnuteed

Toomas Uibo Foto: Madis Veltman

Täna, 24. jaanuaril, suri 81-aastaselt näitleja ja lavastaja Väino Uibo. «Istusin haiglavoodi kõrval ja hoidsin ta käest. Saime mõlemad aru, et need on ühed viimased hetked koos olla,» nendib Toomas Uibo ühismeediasse tehtud postituses, kus meenutab lahkunud isa. 

«Ma ei teagi kust kohast alustada…» nendib muusik Toomas Uibo Facebookis. «Istusin haiglavoodi kõrval ja hoidsin ta käest. Saime mõlemad aru, et need on ühed viimased hetked koos olla. Rääkisime kuis jaksasime, mina pärisin, tema püüdis vastata. «Allikavett tahaks veel korra maitsta ja pohlad võiksid ka sees olla»,» meenutab Uibo. 

Facebooki tehtud postituses meenutab Uibo lapsepõlve ja hetki koos isaga. «1971 sünnib esimene poeg ja teine 1973. Siis kolimine Tallinnast Tartu. Puust linna teatrielus annavad tooni Toomingas, Hermaküla ja vana hirm Ird. Elu on möll, aga isa on kenasti olemas. Räägib poistega teinekord sügavatel filosoofilistel teemadel. Lugege seda ja lugege toda! Köögis istuvad pidevalt Runnel ja Kaalep. Viimane suitsetab nii, et väike ruum muutub iga kord hingamiskõlbmatuks. Aga midagi jääb nendelt vanameestelt eluks ajaks külge. Isa vihkab kõige rohkem silmakirjalikkust ja ebaõiglust ning ei peida oma suurt empaatiavõimet. Midagi jääb eluks ajaks külge.»

Väino Uibo on 70ndatel mänginud filmides «Väike reekviem suupillile» ja «Aeg elada, aeg armastada».

Aastatel 1993–1998 oli ta Elva linnapea ja 1998–2001 Kuressaare Linnateatri juht.

Hiljem on töötanud vabakutselisena ja lavastanud harrastusteatrites.