Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

SIHVAKAS TAPJA Uus uuring väidab: eelajalooline hai megalodon oli pikk ja sale

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Arvutijoonistus eelajaloolise hai megalodoni ja sukelduja suuruse võrdlusest.

Teadlaste sõnul avastasid nad varasemas uuringus vastuolusid ja väidavad, et eelajaloolised megalodonid võisid olla pikemad ja saledamad, kui seni arvati. Mitte kõik megalodoniuurijad pole selles veendunud.

Teadlased on avastanud, et 23 kuni 3,6 miljonit aastat tagasi elanud megalodon, suurim hai, kes on kunagi elanud, ei pruukinud välja näha nagu mõrtsukhai, nagu üldiselt arvatakse, kirjutab Live Science.

Brüsselis Belgia Kuninglikus Loodusteaduste Instituudis (IRSNB) oleva megalodoni (ld Otodus megalodon) kivistunud mittetäieliku selgroo uuesti analüüsimisel leidis meeskond lahknevusi varasema rekonstruktsiooniga, mille järgi oli nende ülisuurte haide keha pikkus umbes 16 meetrit ja mõrtsukhaid meenutava kujuga.

«Megalodoni skeleti ja kehakuju varem avaldatud rekonstruktsioon tundus väga kohmakas,» ütles uuringu kaasautor Kenshu Shimada, kes on USA Chicago DePauli ülikooli paleobioloog.

26 haieksperdist koosnev meeskond avaldas oma tulemused uues uuringus, mis ilmus 21. jaanuaril ajakirjas Palaeontologia Electronica.

Mõrtsukhaid (ld Carcharodon carcharias) kasutatakse sageli mudelina, et anda hinnanguid megalodoni suuruse ja selle kohta, milline eelajalooline röövkala võis välja näha. Selle põhjus on asjaolu, et haide skeletid koosnevad suures osas kõhrest, mis tõenäoliselt ei säili fossiilina nagu luu, mistõttu on teadlased megalodonist leidnud ainult kivistunud hambaid ja selgroolülisid.

Megalodoniuurijad võrdlevad eelajaloolist looma tippkiskjast mõrtsukhaiga, kuna ta on megalodoni lähisugulane.

Uues uuringus uurisid teadlased noore mõrtsukhai skeleti kompuutertomograafilisi skaneeringuid ja võrdlesid neid seejärel megalodoni selgroolüliga. Nende leiud näitasid erinevusi selgroolülide tahke keskosa kasvus. Meeskond kirjutas, et tänapäeva Lamnidae haide puhul (sinna kuuluvad megalodonid ja mõrtsukhaid) on keskosa kasv seotud ümbermõõduga. Leiti, et megalodoni lülisammas oli palju õhem kui mõrtsukhail, millest nad järeldavad, et megalodon oli saledam kui mõrtsukhai.

Eelmine analüüs näitas, et selgroolülide pikkus on 11,1 meetrit, kuid uued leiud viitasid, et see oleks olnud minimaalne pikkus. Teadlaste sõnul oli megalodon tõenäoliselt pikem ja kõhnem, mistõttu ei pruukinud see mõrtsukhaiga sarnane välja näha. «Me ei tea ikka veel selle pea, uimede või saba täpset kuju,» ütles Shimada.

«Selle asemel võis megalodon meenutada pigem lühiuim-makohaid (ld Isurus oxyrinchus),» ütles kaasautor Phillip Sternes, kes on USA California ülikooli bioloog.

Niisiis, kui suur võis megalodon olla? Teadlased ei taha anda lõplikku pikkust ilma kindlate tõenditeta, kuid see uus teave viitab, et võis olla 15 meetrit ja võib-olla isegi 20 meetrit pikk, vahest veidi pikemgi.

«Reaalsus on see, et vajame vähemalt ühe täieliku megalodoni skeleti avastamist, et olla kindlad nii selle tegeliku suuruse kui ka kehakuju suhtes,» ütles Shimada.

Vaatamata eelmise uuringu tulemuste kahtluse alla seadmisele, usub uurimisrühm endiselt, et need olid olulised, et aidata meeskonnal uusi järeldusi teha. «See on suurepärane näide teaduse edenemisest,» ütles Shimada.

Eelmise uuringu autoreid aga uued leiud ei veena. Juhtautor Jack Cooper, Ühendkuningriigi Swansea ülikooli teadlane, koos oma kolleegide Catalina Pimiento, kes on samuti Swansea ülikoolist, ja John Hutchinsoniga kuninglikust veterinaaride kolledžist ütles, et uus uuring on pigem alternatiivne hüpotees, mis kannatab ringloogika all, mille puhul argument eeldab, et selle järeldus on õige, ja kasutab järeldust argumendi toetamiseks.

«Pealegi ei anna nad oma töös tegelikult uut pikkuse hinnangut,» ütlesid nad e-kirjas Live Science'ile. Nad lisasid, et uues uuringus eiratakse tõsiasja, et eelmises analüüsis käsitleti mitut praegu elava hai näidet ja et üks nende mudelitest, mis põhines ainult mõrtsukhai mudelil, näitas samuti, et megalodonil oli pikk kehakuju.

«Rõhutada tuleb, et pika keha tõlgendus põhineb ühel vaatlusel, võrdlusel ühe analoogiga ja sellel puuduvad statistilised testid selle hüpoteesi toetamiseks,» ütlesid nad. «Kõige tähtsam on see, et tulevastel teadlastel ei ole võimalik mitut uuringu aspekti kontrollida ega korrata, kuna autorid ei esita algandmeid.»

Kommentaarid
Tagasi üles