:format(webp)/nginx/o/2024/01/15/15830651t1hf05e.jpg)
Islandil hakkas taas vulkaan purskama ja Grindavíki kalurilinna elanikud pidid järjekordselt oma kodudest lahkuma. Nii kohalikud kui ka meediaesindajad jäädvustasid kaugemalt, kuidas laavavool läbi küla sööstis. Esimene maja, mille laava alla neelas, süttis üsna ruttu põlema. Veel mitu maja langesid laava, mille temperatuur oli keskmiselt 700 kuni 1200 kraadi, ohvriks.
See oli Põhja-Atlandi riigi viies vulkaanipurse vähem kui kolme aasta jooksul, kirjutab France24.
Viimane juhtus vaid nädalaid tagasi 18. detsembril samas piirkonnas, pealinnast Reykjavikist edelas.
Islandi ringhääling RUV näitas otsepildis vähemalt kaht maja põlemas.
Heroic and successful efforts were made to save working machines close to the edge of the #lava. The machines were being used to construct defensive walls against lava flow into ##Grindavík - the same walls along which workers drove the machinery to safety. pic.twitter.com/e5BvnrbJFS
— RÚV English (@RuvEnglish) January 14, 2024
«Sellises väikelinnas oleme nagu perekond, tunneme üksteist, kuid loodus tõi meile tragöödia,» ütles kohalik elanik, kalatööstuses töötav 55-aastane Sveinn Ari Gudjonsson. «See on ebareaalne, see on nagu filmi vaatamine.» Ta lisas, et kuigi ta on islandlasena kogenud üsna palju vulkaanipurskeid ja laavat, ei harju sellega ära.
Esimene purse algas 14. jaanuaril kell kaheksa kohaliku aja järgi, kui linnast umbes 450 meetri kaugusel avanes maa sees pragu.
Teine pragu avanes seejärel keskpäeva paiku linna servas, kus laava haaras maju.
Välja voolasid hõõguva oranži laava joad ja päikesetõusul tõusis taevasse tohutu suitsupilv.
«Grindavíkist põhja pool ehitama hakatud tammide mõlemal küljel on avanenud maapinnas pragu,» kirjutas Islandi meteoroloogiateenistus.
Islandi rannavalve helikopteri mõõtmiste põhjal oli laava perimeeter linna põhjapoolseimatest majadest umbes 450 meetri kaugusel, kirjutas Al Jazeera.
Coast Guard #video shows how close the latest #eruption is to the town of #Grindavík pic.twitter.com/RKOREdO1qY
— RÚV English (@RuvEnglish) January 14, 2024
Seismiline aktiivsus oli üle öö hoogustunud ja paarkümmend Grindavíki alles jäänud elanikku evakueeriti kella kolme paiku öösel vastu 15. jaanuari, teatas ringhääling RUV.
«Linn oli juba öösel edukalt evakueeritud ja ükski elu pole ohus,» ütles president Guðni Thorlacius Jóhannesson Xis.
A new volcanic eruption began in the early morning just north of Grindavík. The town had already been successfully evacuated overnight and no lives are in danger, although infrastructure may be under threat. No interruptions to flights. For updated information follow @RuvEnglish pic.twitter.com/9mlOiMohC4
— President of Iceland (@PresidentISL) January 14, 2024
«Infrastruktuur võib olla ohus,» kirjutas ta ja lisas, et lennufirmade lende praegune looduskatastroof ei mõjutanud.
Enamik Grindavíki 4000-pealisest elanikkonnast oli 11. novembril ettevaatusabinõuna välja kolinud pärast seda, kui teadlaste sõnul tekkis nende kodude all magmatunnel.
Väikeste maavärinate seeria, mõnikord sadu maavärinat päevas, tekitas teedesse, kodudesse ja hoonetesse suuri pragusid.
Vahetult pärast 18. detsembri purset lubati elanikel lühikeseks ajaks naasta.
Neil lubati 23. detsembril oma koju tagasi minna, kuid vaid paarkümmend otsustasid seda teha.
Ametnikud jälgivad hoolikalt Svartsengi geotermilist elektrijaama, mis varustab Reykjanesi poolsaare 30 000 elanikku elektri ja veega. Töömehed on alates novembrist ehitanud rajatise kaitseks müüri.
Kuni 2021. aasta märtsini ei olnud Reykjanesi poolsaarel kaheksa sajandit purset toimunud.
Uued pursked toimusid 2022. aasta augustis ning 2023. aasta juulis ja detsembris, mistõttu vulkanoloogid ütlesid, et see oli tõenäoliselt uue vulkaanilise tegevuse ajastu algus piirkonnas.
The first aerial footage gives a stunning view of this fissure eruption. This is unlike what you might think of as a traditional volcanic blast, which jets from the center of a volcanic peak. Instead lava is fountaining from a deep crack (aka fissure) in the ground. https://t.co/RFjKpPZqeO
— Maya Wei-Haas, Ph.D. (@WeiPoints) December 19, 2023
Neli päeva pärast 18. detsembri 2023 purset teatasid võimud, et vulkaanitegevus oli peatunud, kuid nad ei saanud purset lõppenuks kuulutada, kuna maa-aluse laava voolu võimalus oli endiselt olemas.
Islandil on 33 aktiivset vulkaani, mis on suurim arv vulkaane riigi kohta Euroopas. Saareriigi turism on seotud vulkaanide ja kuumaveeallikatega.
Youtube'i video kohaselt ei ole laaval kindlat temperatuuri, see varieerub, olles 650 kuni 1600 kraadi vahel. Kui laavavool jahtub umbes tuhande kraadini, on see pealt tahkunud, kuid sisemus on endiselt väga kuum. 20–30 meetri paksuste laavavoolude tahkumine võib kesta 2,5 kuni kuus aastat. Maismaa kõige paksematel vooluhulkadel, mille paksus on umbes 55 meetrit, võib kuluda ligikaudu 20 aastat, et jõuda täielikult tahkesse olekusse.
Laava jahtub alguses väga kiiresti, moodustades õhukese kooriku, mis isoleerib laavavoolu sisemuse. Selle tulemusena võivad basaltsed laavavoolud moodustada koorikuid, mis on piisavalt paksud, et sellel saab kõndida 10–15 minutit enne, kui kuum hakkab. Voolu enda jahtumiseks võib kuluda aga mitu kuud.
Kuna laava on halb soojusjuht, jahtub see kooriku alla aeglaselt. Ka on laaval isoleerivad omadused, mis tähendab, et aja jooksul jahtub see aina aeglasemalt.