:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)
/nginx/o/2024/01/09/15821375t1h857d.jpg)
8. jaanuaril möödus 70 aastat Eesti graafiku Eduard Wiiralti surmast, mis tähendab, et autoriõiguste kaitse 2025. aasta 1. jaanuarist tema loomingule enam ei kehti. «Kui varem tahtsime äritegevuses kasutada Wiiralti teoseid, pidime mõtlema, kuidas autoritasusid maksame,» selgitab autoriõiguste temaatikat vandeadvokaat Maarja Pild.
Eduard Wiiralt on 20. sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaim ja vaieldamatult kuulsaim meister, kelle teoseid nagu «Põrgu» või «Kabaree» tunneb ära pea iga eestlane. Nüüd on suurmeistri surmast möödunud 70 aastat ja autoriõiguste kaitse tema teostele lõpeb käesoleva aasta lõpuga.
Vandeadvokaat Maarja Pild selgitab, et Eestis ja ka paljudes teistes riikides kehtib autoriõigustele 70 aasta piir ehk autoriõigused tema teoste reprodutseerimisele 1. jaanuarist 2025 ehk 70 aastat pärast surmast möödumist talle enam ei rakendu.
«Üks erinevus võib olla sellest, kui teosel on mitu autorit. Näiteks on koos midagi kirjutatud või loodud. Siis loetakse seda tähtaega kauem elanud autori surmast,» selgitab Pild.
/nginx/o/2024/01/09/15821378t1h7181.jpg)
Päris kõigi õiguste kehtivus ei lõppe. Õigused autorsusele, autori nimele, aule ja väärikusele kestavad edasi. «Ehkki suurema osa autoriõiguste kehtivustähtaeg on läbi, siis see ei puuduta autori au ja väärikust ning nime. Ehk kehtivuse lõppemine ei tähenda, et ühest hetkest inimene poleks autor,» sõnab Pild.
«On räägitud näiteks karupoeg Puhhist, mille puhul ka autoriõiguste kehtivuse aeg sai täis. Karupoeg Puhhi raamatu autor Alan Alexander Milne ikkagi peab jääma samaks, õigust autorsusele kaitstakse edasi. Ja au ja väärikus samuti, väga palju selles küsimuses kaasuseid pole, aga kui saab argumenteerida, et autorit alandab selline kasutus, siis võiks ka öelda, et niiviisi ei saa.»
Palju kõmu tekitas Miki Hiire autoriõiguste teema. Tunamullu kirjutas Postimees, et vastavalt Ameerika Ühendriikide autorikaitseseadustele kaotab meelelahutushiid Disney paari aasta pärast oma kuulsaima tegelaskuju Miki Hiire autoriõigused.
«Walt Disney korporatsioon on kaval olnud. Esiteks nad kauplesid välja, et seal tuli oodata õiguste lõppemist 95 aastat ehk seadusandlus kaitses Miki Hiirt kauem. Teiseks lasti vabaks ainult selline kõige algelisem Miki Hiire kujutis. See tähendab, et nad on kogu aeg hiirele midagi juurde joonistanud, ilusamaks teinud ja nii edasi. See tähendab, et tänapäevane Miki Hiir kaitse alt väljas ei ole,» kommenteerib Pild kuulsa hiire autoriõigusi.
«Eduard Wiiralti osas muutubki see, et varem, kui tahtsime äritegevuses kasutada Wiiralti teoseid, pidime mõtlema, kuidas autoritasusid maksame. Kuna 70 aastat need õigused pärijatel on, siis tuli alati enne äritegevuses kasutamist, näiteks reklaamis, filmis või muusikavideos, mõelda, et kellele ma raha annan ja kas üldse kasutusõiguse saan,» rääkis Pild.
Vabaks sai ka Miki Hiir
Autoriõiguste aegumise tõttu vabaneb Miki Hiir Disney haardest sel aastal.
See tähendab, et loomeinimesed võivad Miki Hiire algupärast versiooni kasutada peaaegu nii, nagu ise heaks arvavad. Miki Hiire hilisemate ja äratuntavamate versioonide õigused jäävad Disney'le, kuni nendegi loomisest möödub 95 aastat. Samuti tuleb olla tähelepanelik, et mitte rikkuda Disney kaubamärgiõiguseid.
Hiljuti aegusid ka kuulsa Karupoeg Puhhi autoriõigused, mistõttu on mett armastav tegelaskuju juba leidnud ebatavalist rakendust. Aastal 2023 valmis õudusfilm «Winnie the Pooh: Blood and Honey» («Karupoeg Puhh: veri ja mesi»), kus miljonitele lastele tuttavad Puhh ja Notsu korraldavad hirmsa veresauna.