:format(webp)/nginx/o/2024/01/20/15840176t1h66df.jpg)
Võrumaa Sõprade Muuseum kutsub inimesi üles mitte ära viskama vanu fotosid. «Kuuleme vähemalt kord kuus, et vanad fotod läksid prügikasti. See teeb tõesti haiget. Palun ärge visake vanu fotosid ära, see on meie kõigi ajalugu,» jagab muuseum üleskutset ühismeedia gruppides ning soovitab vanu pilte pakkuda oma kodukoha muuseumitele.
«Võib küll imestada, kellele võiks vanu pilte, kus peal võõrad inimesed, vaja minna, kuid neid lausa varastatakse. Meil pandi lapsepõlve kodust minu vanavanemate albumid pihta,» kirjutab tartlanna «Märgatud: Tartus» grupis avaldatud Võrumaa Sõprade Muuseumi postituse all.
/nginx/o/2024/01/07/15818530t1hadc2.jpg)
Kuigi fotodest, mis on tehtud aastakümneid tagasi ning kus on peal võõrad inimesed, soovib enamik inimesi lahti saada ja tihti visatakse need lihtsalt minema, tasub fotosid pakkuda oma kodukohas asuvatele muuseumitele.
/nginx/o/2024/01/20/15840177t1he1a5.jpg)
Võrumaa Sõprade Muuseum võtab vanu fotosid vastu hea meelega. «Nagu ütleb ka meie nimi Võrumaa Sõprade Muuseum, mis on üks Võrumaa Sõprade Selts MTÜ osa, siis eelkõige pakuvad meile huvi just Võrumaa (Vana-Võromaa) fotod ja seda üsna piiramatult. Huvitavad on ka vanad Lõuna-Eesti vaated ja tegelikult ka Eesti vanad vaated,» räägib muuseumi esindaja Janno Kuus Elu24-le.
«Meie soov oleks tegelikult, et ükski vana foto ei leiaks oma lõppu prügikastis või veel vähem ahjus. Tegelikult on ka grupipiltidel kõik ju omad inimesed ümberringi. Eesti on väike, siin tuntakse ümbruskonnas paljusid, kõik on üht või teistmoodi kellegiga seotud.»
Kuus räägib, et Facebookis on mõned grupid, suurim neist Eesti Vanad Fotod, mis on inimestes suurt huvi äratanud. On ka kohalik Vana-Võrumaa vanade fotode grupp, kus jagatakse kõikvõimalikke fotosid.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/20/15840168t1hb063.jpg)
«Oleme teinud üleskutseid ka varem ja mõningast tagasisidet on sellele ka tulnud fotode näol. Üle Eesti on tegelikult palju muuseume, mis hea meelega sooviks erinevate fotode näol oma kogusid täiendada,» ütleb Kuus. «Kuuleme vähemalt kord kuus, et vanad fotod läksid ahju või prügikasti. See teeb tõesti haiget. Muidugi on see sageli paratamatus. Inimesed kolivad, kõike ei suudeta kaasa viia alati. Inimesed vananevad, jäävad üksikuks, neil pole lihtsalt fotosid kuhugi jätta ja samas ei taheta, et need ka vedelema kuhugi jääksid. Seega ei leita kindlat alternatiivi, kuhu fotod panna. Siinkohal märgikski just ära, et on palju muuseume ja arhiive, kuhu saab oma ajaloolised fotod jätta vaatamiseks ka tulevastele põlvedele,» räägib ta.
/nginx/o/2024/01/20/15840179t1hae45.jpg)
«Meie andmetel on Eestis umbes 170 muuseumi. Alati võib julgelt pakkuda oma kohalikele muuseumitele mitte ainult fotosid, vaid ka muid trükiseid, meeneid jt esemeid. Muuseumite eesmärk ongi ju panustamine meie kõigi mälu talletamisse, mõtestamisse ja vahendamisse, sellepärast võib alati pöörduda esmajoones just mistahes kohalike muuseumite poole,» ütleb Kuus. «Oma kodukandi ajalugu läheb ikka kõige rohkem hinge ja seda peaks osatama ka just sealkandis kõige rohkem hinnata.»
/nginx/o/2024/01/20/15840219t1h5a43.jpg)
Raamat kirjaga
Kuus avaldab, et Võrumaa Sõprade Muuseum sai hiljuti raamatu, mille vahele oli jäetud allolev kiri.
/nginx/o/2024/01/20/15840167t1he0da.jpg)
«Need raamatudki on leidnud meieni tee läbi üleskutsete. Paljud vanad raamatud on raamatukogu templitega, ilmselt paljud on jäänud tagastamata. Võib-olla ka osaliselt päästetud nõukogude võimu eest, sest palju läks nõukaaja alguses raamatukogudes raamatuid hävitusse. Aga kui need vanad «eestiaegsed» raamatud on üle elanud raske nõukaaja, miks peaks nad nüüdki jäätmejaama minema? Me oleme päris paljud vanad raamatud päästnud just sellisest lõpust,» ütleb muuseumi esindaja.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)