KOPSAKAD SUMMAD ⟩ Valga vallavalitsus jagas oma ametnikele lisatasusid ukrainlaste abistamise eest

Elu24 kollaaž Foto: Arvo Meeks, Marko Saarm

Elu24 toimetusele saadetud vihjes väideti, et ukrainlaste abistamiseks mõeldud raha jagati ka Valga vallavalitsuse töötajatele. «Valgas on 24 ametnikku saanud sisuliselt kuupalga töö eest, mille nad tegid oma tööajal,» kirjutas vihje saatja. «Kui kohalik omavalitsus otsustab kasutada talle eraldatud kulude kompensatsiooni töötajate lisatöö tasustamiseks, siis määrus seda ei keela,» ütleb regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja. Valga vald annab lisatasude maksmisele omapoolse selgituse.  

Valga vallavalitsuse ametnike kontodele laekus aasta lõpus kopsakas lisatasu selle eest, et nad olid abistanud sõja tõttu kannatavaid Ukraina inimesi. «Ukrainlastele mõeldud raha jagati ära Valga vallavalitsuse töötajate vahel, kuigi töötajad tegid tööd oma tööajal,» ütles Elu24 toimetusega infot jaganud isik. «Ametnikel oligi see otsene tööülesanne, kuid nad said lisaks veel kopsaka tasu,» väitis ta.

Raha. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Käskkirjas sätestati summad

Valga vallavalitsuse käskkirjas, mille on allkirjastanud Valga vallavanem Monika Rogenbaum, on välja toodud ametnike nimed ja summad, mis neile on lisatasuks määratud. Kõige suuremad lisatasud summas 1665 eurot sai näiteks sotsiaaltöö teenistuse juhtivspetsialist Sirje Puusepp, kelle ülesanneteks oli igakuine aruandluse koostamine sotsiaalkindlustusametile ühekordseks üürihüvitiseks ja tõlketeenuseks eraldatud vahendite kasutamise kohta, andmete korrastamine, sõjapõgenike nõustamine, toetuste ja teenuste taotluste menetlemine ja määramine ning vältimatu sotsiaalabi korraldamine. 

1665 eurot sai ka rahvastikutoimingute spetsialist Piret Villemson, kelle tööülesannete hulka kuulusid sõjapõgenike nõustamine ning avalduste ja taotluste menetlemine. 

Kolmas 1665-eurose lisatasu saaja oli sotsiaaltööteenistuse juhataja Ülla Kimmel, kes tegeles sõjapõgenike nõustamisega, toetuste ja teenuste taotluste menetlemise ja määramisega ning samuti vältimatu sotsiaalabi korraldamisega. Sama summa said ka ettevõtlus- ja arenguspetsialist Mare Raid, kes juhtis Ukraina sõjapõgenike korterite remondi projekte, ning ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre, kes tegeles Ukraina sõjapõgenike korterite remondi ettevalmistamise koordineerimise ja järelevalvega.

Vanemraamatupidaja Kaie Karist sai aga 1000 eurot lisatasu. Tema ülesanneteks oli Ukraina sõjapõgenikele eraldatud toetussumma vahenditest esitatud ostuarvete ja maksete töötlemine. Vallasekretär Diana Asi sai samuti 1000 eurot preemiat õiguslike küsimuste lahendamise eest. Vallasekretäri abi Margus Teder aga 800 eurot õiguslike küsimuste lahendamise eest.

Ametnikele makstud toetuste summad jäid vahemikku 800–1665 eurot ning tasu maksti ajavahemikus jaanuar–detsember 2023 täidetud ülesannete eest. Kokku jagati lisatasudena laiali 26 905 eurot.  

Valga vallavalitsuse hoone. Foto: Arvo Meeks

Kas selline lisatasu maksmine on õiguspärane? 

Otsuse summa eraldamise kohta Valga vallavalitsusele tegi riigihalduseminister. Elu24 uuris ministeeriumilt, kas antud määrusest «Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord» on lubatud maksta ka kohaliku omavalitsuse ametnikele lisatasusid oma ametiülesannete täitmise eest. 

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik selgitab, et määruse eesmärk on kompenseerida kohalikele omavalitsustele kulud, mis omavalitsusel aasta jooksul tekkisid Ukraina põgenike murede lahendamisest ja vajadustega tegelemisest. «Seega, jah, selle määrusega on kooskõlas Ukraina sõjapõgenike abistamisega seotud täiendava töö eest lisatasu maksmine kohaliku omavalitsuse töötajatele, kes on omavalitsuse hinnangul vastavat lisatööd teinud,» ütleb Liivik. 

Kuna paljud vabatahtlikud on abistanud sõjapõgenikke ilma mingitki tasu saamata, tekib küsimus, kuidas ja mis kulusid ikkagi kaetakse oma töökohust täitvale ametnikule või asutusele. Kohalikule omavalitsusele on ju niikuinii seadusega pandud ülesanne tegeleda sotsiaalabiga.

«Riik on otsustanud Ukraina sõjapõgenikud vastu võtta, pannes kohalikud omavalitsused esmatasandi teenuste osutajatena sundolukorda. Ukraina sõjapõgenike murede ja vajadustega tegelemine ei ole omavalitsuste tavapärane ülesanne. Kui riik Ukraina sõjapõgenike abistamise kulusid katta ei aitaks, kannataksid omavalitsuslike muude teenuste pakkumine nagu lasteaiad, raamatukogud, pikaajaline hooldus ja ka muud sotsiaalabiteenused. See oleks ebaõiglane kohalike elanike suhtes,» räägib Liivik.

Ametnikud teevad täiendavat tööd

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindaja ütleb, et Eesti Linnade ja Valdade Liidu tehtud omavalitsuste küsitlusest selgus, et omavalitsuse töötajad on alates 2022. aastast teinud lisaks oma igapäevastele töökohustustele täiendavat tööd Ukraina sõjapõgenike igakülgseks abistamiseks – sama kinnitasid ka rohked signaalid omavalitsustelt.

«Kui 2022. aastal andis riik omavalitsustele kulude katteks toetusraha taotluste alusel, siis 2023. aastal eraldati Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul toetusraha valemipõhiselt, mis vähendas omavalitsuste koormust riigile täiendavate taotluste esitamisest tulenevast lisatööst,» avaldab Liivik.

Esimese valemipõhise toetuse suuruse arvutamise aluseks võeti 2023. aasta 30. jaanuarist kuni 5. juunini rahvastikuregistris elukoha registreerinud Ukraina sõjapõgenike arv. Omavalitsusele anti rahvastikuregistris vastavasse linna või valda elukoha registreerinud Ukraina sõjapõgeniku kohta toetust 100 eurot. Eraldatud summa oli kokku 101 800 eurot.

Teise valemipõhise toetuse suuruse arvutamise aluseks võeti 2023. aasta 2. oktoobri seisuga rahvastikuregistris elukoha registreerinud Ukraina sõjapõgenike arv ja toetuse suuruseks oli 90 eurot sõjapõgeniku kohta. Eraldatud summa oli kokku 834 000 eurot. Vahendeid on eraldatud kokku 71 omavalitsusele.

Liivik räägib, et esimene valemipõhine toetus oli suunatud uute, 2023. aasta esimesel poolaastal saabunud Ukraina põgenike abistamiseks. Aasta jooksul selgus, et juba Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud vajavad endiselt omavalitsuse laiapõhjalist abi. «Teise, möödunud aasta lõpus toimunud raha eraldamise eesmärk oli kompenseerida omavalitsuse jätkuvaid kulusid, mis olid tingitud Ukraina sõjapõgenike abistamisega seotud tegevustest. Ukraina sõjapõgenikke on olnud võimalik aidata väga mitmekülgselt, mistõttu on ka võimalike tegevuste loetelu väga pikk.»

Liivik mainib ka, et teisalt ei suuda riik ilmselt ka sellises uudses olukorras, nagu sõjapõgenike vastuvõtmine ja abistamine seda on, ette näha kõiki võimalikke abistamisega seotud kulusid. «Seega ei olnud riigil mõistlik omavalitsustele täpset loetelu ette kirjutada, milliste abistavate tegevuste kulude katteks on võimalik kompensatsiooni kasutada,» ütleb ta.

«Seetõttu toetas riik omavalitsusi rahaliselt vastavalt linnas või vallas elavate sõjapõgenike arvule, ent kohalik omavalitsus ise hindab ja otsustab, milliste kulude katteks nad toetusraha kasutavad.»

Liivik ütleb, et need kulud peavad olema tingitud üksnes Ukraina sõjapõgenike aitamisest. «Kui kohalik omavalitsus otsustab kasutada talle eraldatud kulude kompensatsiooni töötajate lisatöö tasustamiseks, siis määrus seda ei keela. Täpsemaid selgitusi vallatöötajatele lisatasude määramise kohta saab anda kohalik omavalitsus, kelle otsustuspädevuses vastavad otsused olid,» lisab ta.

Infopäring vallale

Nagu ministeeriumi esindaja soovitas, pöördus Elu24 täpsema info saamiseks Valga vallavalitsuse poole. Saatsime päringu nii Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuhile kui ka kõigile ametnikele, kes lisatasu oma arvele said. Hoolimata pidevast suhtlusest valla esindajaga mitme päeva jooksul, saime vastuse pärast artikli ilmumist. 24 ametnikust, kellele kiri sai saadetud, ei vastanud mitte keegi. Ametnikelt soovisime teada, kas nad aitasid Ukraina sõjapõgenikke väljaspool oma põhitööaega ja tegid seega lisatunde või täitsid nad lisaülesandeid põhitöö ajal. Küsisime, kas lisatöö osas peeti ka arvestust.

Palusime vallalt ligipääsu 29.12.2023 toimunud Valga vallavolikogu istungi protokollile. Kuigi põgenike ja lisatasude teema volikogus tõstatati, ei ole seda viidatud protokollis kajastatud.     

Valga vallavanem Monika Rogenbaum. Foto: Arvo Meeks

23. detsembril 2023 Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud artiklis «Vallad rõõmustavad pakkidega lapsi ja premeerivad töötajaid» ütles Valga vallavalitsuse esindaja, et vald kingib kommipakid viie- ja enamalapselistele peredele, keda on kokku 39. «Vallavalitsuse töötajatele ja ametnikele jõulupreemiat ei maksta,» kinnitas valla kommunikatsioonijuht. 

Valga vald selgitab: 

Vahetult pärast artikli ilmumist saatis Valga vald vastuse. Avaldame selle muutmata kujul.

Sõda Ukrainas on mõjutanud kogu maailma, sh Eestit. Eesti omavalitsustesse on tulnud elama suur hulk sõjapõgenikke, kes on vajanud ja vajavad Eesti isikukoode, abi asjaajamisel, sotsiaalset ja majanduslikku toetust, elukohta, haridust, tööd jms. Valga vallas on olnud praktiliselt kogu sõjaperioodi vältel sõjapõgenike arv 400, aga need pole ühed ja samad inimesed, vaid toimub pidev liikumine. Omavalitsus on olnud väga hea partner riigile Ukraina sõjapõgenike aitamisel ja ellu viinud olulisi riigi ülesandeid.

Eesti Linnade ja Valdade Liit on tõstatanud küsimuse omavalitsuste sõjapõgenikega seotud koormusest, kuna riik on suunanud sõjapõgenikega seotud ülesanded omavalitsustele. Riik otsustas ka 2023. aastal selleks 2022. aastal alguse saanud lisatööks valdadele ja linnadele vahendeid eraldada. Valga vallas pole loodud sõjapõgenike toetamiseks ühtegi eraldiseisvat töökohta, kõik küsimused on lahendatud olemasolevate töötajatega. Ükski teenistuja ei ole Ukraina sõjapõgenikke abistanud tulu teenimise eesmärgil. Eesmärk on olnud abivajajate abistamine ning toe pakkumine Eestisse saabumisel ning toimingute tegemisel, et nad kohaneksid võimalikult kiirelt eluga Eestis.

Ukrainlaste hulk, kes Eestisse saabus on olnud märkimisväärne, seega on oluliselt suurenenud teenistujate töökoormus, kes on oma ülesandeid täitnud ka töövälisel ajal.

Riigi otsus eraldada omavalitsustele vahendeid lisatöö tasustamiseks 2023. aasta detsembris, ei saanud kuidagi lisatööd teinud inimestele 2022. ja 2023. aastal teada olla, mistõttu puudub alus väita, et keegi on sõjapõgenikke aidanud lootuses selle töö eest täiendavat tasu saada.

Täpsemalt kirjeldame vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse tööd sõjapõgenike kontekstis. Sotsiaaltöö teenistus on töötanud selle nimel, et igale Ukraina sõjapõgenikule, kes pöördub abi saamiseks sotsiaaltöötaja poole, pakutakse laiapõhjalist abi, mis tagab isikule eeskätt esmase toimetulemise Eesti ühiskonnas, hiljem ka jätkusuutliku toimetulemise. Iga pöördumisega kaasneb olukorra selgitamine, abivajaduse hindamine ja sotsiaalnõustamine (tihtilugu ka kriisinõustamine). Sotsiaalnõustamine sõjapõgenike kontekstis on laialdasem kui tavaline sotsiaalnõustamine. Nõustamist vajatakse ühiskonna toimimise (näiteks isegi liikluseeskirjad, kiusamise ennetamine jne) kultuuri, haridus- ja tervishoiusüsteemi, tööhõive jne osas. Praktika on näidanud, et Ukraina sõjapõgenike hädapärased vajadused ja mured võivad esmase kontakti järgselt oluliselt muutuda ning abivajadust tuleb uuesti laiapõhjalisemalt hinnata. Ukraina sõjapõgenike aitamiseks ei piisa ühekordsest kontaktist.

Sotsiaaltöötajad teevad tihedat koostööd majutusasutustega ja ametiasutustega. Sotsiaaltöötajate korraldada on ravimid, toidu- ja riideabi ning hügieenivahendite jagamine, Ukraina peredele suurenenud tugiteenuste pakkumine, abistamine tervishoiuteenustele saamiseks.

Ukraina sõjapõgenikud on üldjuhul toimetulekutoetuse saajad ja suurenenud vajadusega sotsiaalteenustele. Omavalitsus maksab ka ühekordseid üürihüvitisi, näiteks Valga vallas 2022. aastal 124 perele, 2023. aastal 67 perele.