:format(webp)/nginx/o/2023/12/21/15794792t1hab59.jpg)
Kuidas sattus praeguse Lõuna-Venemaa lähedal 2000 aastat tagasi sündinud noormees Briti saartele? DNA-detektiivid ajasid tema jälgi, valgustades samas Suurbritannia ajaloo olulist episoodi, kui seal olid roomlased.
Uuringud näitasid, et Cambridgeshire'ist leitud luustik kuulub mehele, kes oli sarmaatidena tuntud nomaadide rühmast.
See on esimene bioloogiline tõend, et need inimesed jõudsid tänapäeva Suurbritannia aladele Rooma impeeriumi kaugematest piirkondadest ja mõned elasid seal maapiirkondades.
Inimluustik avastati Cambridge'i ja Huntingdoni vahelise maantee A14 parandamisele eelnenud väljakaevamiste käigus, teatab BBC.
2,000 year old bones of a Sarmatian found in southern England. The Ossetian people of the Caucasus today, also known to history as the Alans, claim the name Alan is so widespread due to ancient migrations. Maybe there is just a bit of truth in that! https://t.co/fwdHMNoi8V
— Maximilian Hess (@zakavkaza) December 19, 2023
Kasutatavad teaduslikud tehnikad aitavad paljastada tavainimeste tavaliselt rääkimata lugusid suurte ajaloosündmuste taustal.
Nende hulka kuulub sadu tuhandeid aastaid vanade kivistunud luufragmentide geneetilise koodi lugemine, mis näitab indiviidi etnilist päritolu.
Arheoloogid avastasid tervikliku, hästi säilinud mehe luustiku, mis sai nimeks Offord Cluny 203645, mis on kombinatsioon Cambridgeshire'i külast, kust ta leiti, ja tema näidise numbrist. Ta maeti üksinda ilma isikliku varata kraavi, kuid tema identiteedi kindlakstegemiseks polnud vaja kaugele minna.
Dr Marina Silva Dos Santos Londoni Francis Cricki Instituudi iidse genoomika laborist eraldas ja dekodeeris Offordi iidse DNA tema sisekõrvast võetud pisikesest luust, mis oli kogu skeleti kõige paremini säilinud osa.
«See pole nagu elusoleva inimese DNA uurimine,» selgitas ta. «DNA on väga killustatud ja kahjustatud. Siiski suutsime seda piisavalt dekodeerida. Esimene asi, mida nägime, oli see, et geneetiliselt erines ta teistest seni uuritud rooma-briti luustikest väga».
Uusimad iidsed DNA-analüüsi meetodid suudavad nüüd täpsustada inimeste lugusid sündmuste taga, mida kuni viimase ajani on rekonstrueeritud ainult dokumentide ja arheoloogiliste tõendite põhjal.
Need räägivad suures osas lugusid jõukatest ja võimsatest.
Uusim uurimus on detektiivilugu, kus kasutati tipptasemel kohtuekspertiisi, et lahti harutada tavainimese saladus – noormees, kes maeti millalgi ajavahemikul 126–228 pKr Briti saartel Rooma impeeriumi võimu ajal Cambridgeshire’i kraavi.
Alguses pidasid arheoloogid Offordi meest kohalikuks, olles tähelepanuväärne leid. Kuid dr Silva laboris tehtud DNA analüüs näitas, et ta oli pärit Rooma impeeriumi kaugeimast otsast, piirkonnast, mis tänapäeval on Venemaa lõunaosas, Armeenias ja Ukrainas.
Out today @CurrentBiology, interdisciplinary study of a Roman individual in rural Cambridgeshire with ancestry related to Caucasus&Sarmatian groups and complex life history of mobility https://t.co/ywL0EgsnF1@pontus_skoglund @Boothicus @archaeojan @TheCrick @MOLArchaeology(1/11) pic.twitter.com/yFz9Kju6In
— Marina Silva (@marinasdsilva) December 19, 2023
Analüüs näitas, et ta kuulus sarmaatide hulka, kes olid iraani keele hulka kuulunud keelt või keeli kõnelenud rändrahvas, kes olid tuntud oma vibukasutamis- ja ratsutamisoskuste poolest.
Kuidas ta siis kodust nii kaugele Rooma impeeriumi teise otsa sattus?
Vastuste leidmiseks kasutas Durhami ülikooli arheoloogiaosakonna meeskond teist põnevat analüüsitehnikat, et uurida tema kivistunud hambaid, millel on söödud toidu keemilised jäljed.
Nad analüüsisid mehe hammaste isotoope (elementide süsiniku, lämmastiku, strontsiumi ja hapniku vorme), et näha, millises keskkonnas ta üles kasvas ja kuidas tema toitumine tema elu jooksul muutus.
Hambad arenevad aja jooksul, nii et nagu puurõngad, salvestab iga kiht hetktõmmise kemikaalidest, mis neid sel ajahetkel ümbritsesid.
Analüüs näitas, et kuni kuueaastaseks saamiseni sõi ta hirssi ja sorgot, mida teaduslikult tuntakse C4 põllukultuuride nime all ja mida leidub ohtralt piirkonnas, kus teadaolevalt elasid sarmaadid.
Professor Janet Montgomery sõnul näitas analüüs aja jooksul nende teraviljade tarbimise vähenemist ja Lääne-Euroopas leiduva nisu tarbimise järkjärgulist suurenemist.
«Analüüs ütles meile, et mitte tema esivanemad, vaid tema võttis ette pika teekonna Rooma Britanniasse. Suureks saades rändas ta läände ja varem söögiks olnud taimed kadusid tema toidulaualt,» selgitas teadlane.
Ajaloolised andmed näitavad, et Offord võis olla ratsaväelase poeg või võib-olla ka tema ori. Need näitavad, et umbes sel ajal, kui ta elas, saadeti Britanniasse Rooma armeesse Sarmaatia ratsaväe üksus.
Kaevetöid juhtinud ettevõtte MOLA Headland Infrastructure esindaja dr Alex Smithi sõnul kinnitavad DNA-tõendid seda pilti.
«See on esimene bioloogiline tõend,» ütles ta.
«DNA ja keemilise analüüsi tehnikate kättesaadavus tähendab, et saame nüüd esitada erinevaid küsimusi ja vaadata, kuidas ühiskonnad tekkisid, nende ülesehitust ja kuidas need Rooma perioodil arenesid. See viitab, et inimeste suur liikumine ei olnud mitte ainult linnades, vaid ka maal».
Aastal 175 pKr alistas Vana-Rooma keiser Marcus Aurelius Rooma impeeriumi kirdepiiril Sarmaatia armee ja lülitas nende ratsaväe oma leegionidesse. Ajaloolase Cassius Dio (163–235 pKr) sõnul saatis Marcus Aurelius umbes 5500 neist sarmaatidest Britanniasse Rooma leegionide juurde, kirjutab PhysOrg.
In 175AD, Roman emperor Marcus Aurelius posted 5,500 Sarmatians (from the Pontic Steppe) to Britain as soldiers. Their fate was unknown. Now, a Roman-era burial from Cambridgeshire has been traced to the region using DNA and stable isotopes. By @BBCPallab https://t.co/TeXNLcsjYo
— Paul Rincon (@rincon_p) December 19, 2023
Sarmaatia ratsaväe paigutamine võib olla üks võimalik seletus Offord Cluny 203645 Britanniasse saabumisele, kuid see ei tähenda tingimata, et ta oleks ise olnud sõdur, eriti arvestades, et ta oli teismeline, kui ta uude kohta jõudis.
«Kas see noormees plaanis saada selle ratsaväeüksuse liikmeks? Me ei oska öelda, sest meil pole tema hauast leide ega esemeid, mis seoksid teda Rooma armee ega ka sarmaatidega. Üldiselt on väga vähe tõendeid Briti saartele paigutatud sarmaatide kohta. Teame, et nad olid tõenäoliselt Hadrianuse vallil ja Catterickis Põhja-Yorkshire'is, kuid nad võisid olla üle riigi jagatud. Kui see noormees kuulus ratsaväkke, siis võib-olla ta suri teel sõjaväelaagrisse,» sõnas Smith.
Dr Pontus Skoglund, kes juhib Cricki iidse genoomika laborit, ütles, et uus tehnoloogia muudab arusaama minevikust.
«Iidse DNA peamine mõju on siiani olnud meie arusaamise parandamine kivi- ja pronksiajast, kuid paremate tehnikate abil hakkame muutma oma arusaama ka Rooma ja hilisematest perioodidest».
Rooma impeeriumi ajal olid pikamaareisid sagedased. Inimesed kolisid impeeriumi ühest servast teise majandusliku rände, sõja, orjuse ja impeeriumi valitsemises osalemise tõttu.
Olenemata selle noormehe erakordse teekonna põhjustest, toob tema matmine esile, kuidas kogu Rooma impeerium oli sügavalt seotud Kaukaasiast Cambridgeshire'i maapiirkondadeni.
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah - vibukütt) olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil.
The Sarmatians were a powerful tribal confederation from the Scythian group of peoples. This representation of Scythians shooting with bows was found in the ancient Greek city of Panticapaeum, now in modern Ukraine.
— Ancient Origins (@ancientorigins) October 12, 2023
Learn more: https://t.co/cjilMgVKYn pic.twitter.com/7nt3IA6Kah
175. aastal kaotasid läänepoolsed sarmaatide hõimukonföderatsiooni hõim, jazigeesid, lahingu Rooma vägedele ning järgnevalt asusid Rooma sõjateenistusse. 370. aastal langesid sarmaatide alad hunnide invasiooni alla. Nende kultuur ja ühiskondlik korraldus sulandus hunnide omaga.