:format(webp)/nginx/o/2023/12/09/15773104t1h4bc9.jpg)
Nimelühendid on kultuuride igipõline osa, ütleb Juku-Kalle Raid. Ent lisaks sõbramehelikele hüüdnimedele kasutatakse ka hüütavat ülistavat või eriti heal meelel hoopis halvustavat kutsungit. Kaka etümoloogiat ei pea vist seletama. Aga idiootsete lühendite ajalugu on piisavalt kirev, et sellele pilk heita – ulatudes nõukogude homoni välja. Vaene poiss, aga tal oligi sihukene nimi.
Koalitsioone ja poliitilist koostööd markeerivaid lühendeid mäletame lähiajaloost kõvasti. Kui Keskerakond ja Rahvaliit kokku pandi, sai Kera, EKRE-st, Isamaast ja Keskerakonnast moodustus Ekreike, aga kui sotsiaalmeediast Kakat otsida, leiame me selle kutsungi alt peaminister Kaja Kallase. Näiteks Edgar Savisaart teati Edgari ja Hitleri ühendamisel saadud Edolfina. Hüüdnimed lihtsalt tekivad. Ja kaovad.
Nüüd aga tasuks vaadata ajas kaugemale, sest sellises nimekunstis polnud kangemaid mõttemeistreid kui nõukogude kodanikud. Proletaarsete sõnade lühendite kokkukeevitamisel juhtus teinekord ka äpardusi. Tirisin hiljuti uuesti oma riiulist välja vene noore ajaloolase Viktor Jemljanovi koostatud üsnagi tagasihoidliku pikkusega prolede nimesõnastikku, aga sealgi leidub palju jahmatavat.
Kaka kakaks, sihukene lõhnav kutsung, natuke nunnu ka, sest Kivirähil on ju isegi vastavanimeline lasteraamat "Kaka ja kevad". Ehkki Kaja Kallase puhul ilmselt midagi nunnut muidugi silmas ei peeta.
Kaka kakaks, sihukene lõhnav kutsung, natuke nunnu ka, sest Kivirähil on ju isegi vastavanimeline lasteraamat.
Ent 1930ndate alguse Venemaal on poisslaste peal kasutatud ka nime Педераст. Mis koosneb nelja sõna silpidest: передовое дело радует Сталина. Tõlkes siis: Pederast – Eesrindlikud Teod Rõõmustavad Stalinit.
Ja ma vean ükskõik mille peale kihla, et toonased ideoloogid (nimesid aga mõeldi välja hoogtöö korras, soovitavatest "uutest nimedest" trükiti brošüüre) ei olnud paraku sõna tähendusega üldse kursis. Vanglaleksikat ei tulnud neil pähe studeerida.
Kui püstitada küsimus, kas nõukogude Pederast sai eksisteerida, siis võime üsna kindlalt vastata, et ei kindlasti mitte, vähemalt ametlikult, sest mainitud tegevus oli karmi paragrahvi all (alates 1920. aastate lõpust) ja üldiselt ei tahtnud õigeusu rangest ruumist sajanditepikkuse vaimse geneetika kaasa haaranud venelased nimetatud kahtlase kombestikuga laiemalt rinda pista.
Nii et too üksik ja nukker nimi Pederast tundub pigem tööõnnetusena.
Vektor, Vors, Fed, Lagšmivara, Lorierk ning Mõslis – mis- või kesasjad need on?
Kõige lühemalt – ikka "uue aja" inimesed, Nõukogude Venemaa kodanikud, kes eksisteerisid tööstuslike terminite, võidukate ajaloosündmuste, revolutsionääride jm taolise esisilpide lühenditena. Nii moodustusid seniolematud sõnad ning neid nimesid ei pandud mitte üksnes lastele, vaid paljud komnoored vahetasid oma nimed asjakohasemate vastu ka ise.
Ülimalt levinud tervitusvorm on „fiskultprivet“, sümbioos „kehakultuurist“ ja „tervitusest“. Selle eestikeelne vaste võiks olla „Kehakulter!“ või midagi sellist.
Tööliste uhkuse – revolutsiooni – ülistamine käis kõigil muudelgi radadel: ümber nimetati linnu, külasid, asutusi, 100 aastat tagasi – nagu mainitud – andis aga partei välja ametlikud soovitused pärast revolutsiooni sündinud laste nimede kohta. Õigemini, juhendi, kuidas värskeid maimukesi võiks kutsuma hakata, et vältida stagnantlikke tsaariaegseid ning õigeusu taustaga nimesid.
Äärmiselt pidulikus, groteskses ning pateetilises kirjas paber väitis, et iga komnoore kohus on põlistada revolutsiooni ka isiklikus elus, väljendada vaimustust ning olla sportlik, eesrindlik ja tubli. Ka siis, kui töövahenditeks on uued imikud.
Kes akronüümide mõttele inimnimede kasutamisena tuli, on raske öelda, üldiselt aga usutakse, et esimesed sellised nimed pärinesid sm Lunatšarski kontorist, kes oli Lenini juures Hariduse Rahvakomissar (võrdub tänapäeval ministri ametikohaga) ning tegeles üldse kõikvõimalike kunsti- ja inimkunstiküsimustega, sealhulgas propagandakirjandus ning skulptuuride rajamine.
Lühendite lugu on loomulikult vanem kui lühendnimede lugu: nagu öeldud, pisut enne hakati lühendama asutustenimesid ning lühendati ka olulisi loosungeid.
Näiteks 1917. aasta lõpuks oli selge, millisehüüdsõnaga tervitada kolleege (alates 1918) aasta 1. mai puhul. Loomulikult „Dazdrapermoi“, mis siis tähendab lühendeid sõnadest „elagu“, „esimene“, „mai“. Või siis lühendinäitena ülimalt levinud tervitusvorm „fiskultprivet“, mis on sümbioos „kehakultuurist“ ja „tervitusest“. Selle eestikeelne vaste võiks olla „Kehakulter!“ või midagi sellist.
Seda "Fizkultpriveti" kasutatakse iroonilises võtmes tänaseni, eriti baari sisenedes.
1927. aasta jaanuaris teatas Krasnaja Gazeta, et NKVD taasavaldas iga-aastase (!) ringkirja, mis aitab vanemaid mitte vaid vastsündinutele ajastukohast nime leida, aga mille kohaselt võisid vanemad oma lapsele juba pandud nime revolutsiooniliseks muuta ning see oli lubatud kuni lapse 3. eluaastani.
Nime muutmiseks oli vaja perekonnaseisu ameti registriosakonnale esitada avaldus ning vanemate isiklikud andmed, sest kahtlase minevikuga kodanikel – nagu kulakud, kodanlased ja tsaariaegsed tšinovnikud –, seda võimalust ei olnud. Loomulikult võis iga täiskasvanud lahkelt oma iganenud nime nagu "Vassili" või "Natalja" või "Vladimir" eesrindlikumaks vahetada.
Venemaa arhiivides (ja eriti just 1990. aastate uurimustes) on kajastatud muidki, näiteks nagu Iskra (Säde), Pobeda (Võit), Svoboda (Vabadus), Oktjabrina (Oktoobrilaps), Miroslava (Au Rahule). Muidugi ka tüdrukunimed Lenina ja Stalina jne.
Üldiselt oli aga nende aastate nimedel kindel tähendus, mida täna esimese hoobiga mõista ei pruugi. Näiteks – ka praegu Venemaal küllaltki sageli kasutatav nimi Renat (tütarlaps vastavalt Renata) koosneb tegelikult sõnade "revolutsia", "nauka", "trud" (revolutsioon, teadus, töö) esimestest tähtedest.
Nimi Renat (tütarlaps Renata) koosneb tegelikult sõnade "revolutsia", "nauka", "trud" (revolutsioon, teadus, töö) esimestest silpidest.
Kindlasti peab mainima, et sel ajal vahetati massiliselt ümber ka perekonnanimesid – või pandi neid alles esimest korda, täpselt nagu Eesti Wabariigi territooriumil suur osa setodest oma esimesed perenimed sai – alles 1920. aastate alguses. 19. sajandi lõpuaastail oli 75% Venemaa inimestest perekonnanimeta ning süstemaatiliselt hakkas perenimesid panema alles nõukogude võim – ja tegi seda 1930ndate lõpuni.
Just siis vahetasid vähesed perenime omanikud, nördinud talumehed ja häbelikud töölised, ära õelate mõisnike pandud perekonnanimed nagu „Ajudeta“, „Peatu“, „Kätetu“, aga ka „Lollpea“ või isegi „M_nnitu“ jne.
Aga tagasi Pederasti juurde. Meenutame näiteks, kuidas kirjanikud Ilf ja Petrov oma 1928. aastal avaldatud teoses „12 tooli“ kohutasid lugejaid hirmuäratava terminiga „homoseksualism“, mis inimestel juhtme kokku ajas. (Nimelt figureeris raamatus tegelane Ellotška, kelle sõnavarasse kuulus 33 väljendit, aga tema sõbranna Fima Sobak oli haritud tütarlaps ning omas palju peenemat leksikat, kuhu kuulus ka „homoseksualism“).
Meie käsitletav termin Pederast on aga palju raskekoelisem. Muuseas, paarkümmend aastat tagasi levitati Moskvas kõlakat, et sealse Tehnikaülikooli lähistel Baumani tänaval elavatki keegi härrasmees Pederastovitš, mis viitab justkui legendi tõepärasusele, Pederasti pojale. Ehkki isiklikult mina pole näinud Moskvas kedagi, kes oleks oma silmaga näinud kedagi, kes oleks näinud ülalnimetatud ja paljukiidetud Pederastovitši. Ilmselge tõsiasi on paraku see, et Pederastovitši olemas olla ei saanud. Suure tõenäosusega.
Stalini ainuvõimu haaramise ajaks peetakse 1928-29. aastat ning Stalinile pühendatud lühendeid on märkimisväärselt, tõsi, mitte nii rohkelt kui Lenini väänamist, aga palju on mõeldud ka Trotskile, Dzeržinskile, isegi Lunatšarskile, Kamenevile ja Zinovjevile – nendele tegelastele, kes tegelikult oktoobripööret juhtisid.
Isiklikult mina pole näinud kedagi, kes oleks oma silmaga näinud kedagi, kes oleks näinud ülalnimetatud ja paljukiidetud Pederastovitši.
Ootuspärasel kombel ei jäänud vene revolutsioonilised loosungnimed vaid Venemaale, vaid muutusid populaarseks ka muude riikide kommunistide seas, olgu selleks prantslased, itaallased või hispaanlased.
Samuti oskame kodumaiseski kultuuris osutada toonastele lühendnimedele, võetagu kasvõi kunstnik Vilen Künnapu, kelle eesnimi tuleb Vladimir Iljitš Lenini lühendamisest. Või siis veel 1960ndatel, mil mõnigi uskus veel helget sotsialismi, Eestiski aeg-ajalt pandud poisslapse nimi „Vladlen“, mis on samuti Vladimir Lenini mugandus.
Leidus ka tõsiseid värde. Näiteks Ленинид – ленинские идеи. / Leninid, ehk Lenini Ideed.
Leninid kõlab nagu humanoid, radikuliit või mõni päris fataalne haigus.
Vene revolutsiooniliste nimede helge päev ei kestnud kaua, sest küllaltki vara mindi selle kombega õhtule. Paljud kommunistlikud noored hakkasid 1930. aastatel, mil ka Nõukogude Liit ise muutus Stalini valvsa pilgu all palju konservatiivsemaks ning verisemaks, tavaliste Ivanide, Vassilide, Mašade ja Žannade juurde tagasi pöörduma.
Tegelikult lõpetati tasakesi ära kogu Nõukogude Venemaal pärast revolutsiooni möllanud avangard, mis ärples teatrites, kakles kunstis, laias luules, mässas miitingutel, klubides ning tänavail.
Kõik need tüübid – ka Vabaduse Saša ning Väga Hea Serjoža – toimetasid 1970ndatel ja 80ndatel Piiteris hipidena.
Fantaasiad jäid põrandaalusesse maailma, stiljagide, biitnike ning hipide juurde. Nemad kasutasid üksteise äratundmiseks heal meel ingliskeelseid kutsungeid, sest see oli popp ja vinge: Bob, Robi, Pruus, Džonn, aga ka Saša Friidom ning Serjoža Veri Guud. Kõik need tüübid – ka Vabaduse Saša ning Väga Hea Serjoža – toimetasid 1970ndate ja 80ndate nõukogude (eriti Piiteri) maastikel hipidena, aga see on juba muu lugu.
Ka praegu leidub tublisid kodanikke, kes on oma lapsele eesnimeks (ja just eesnimeks!) pannud Putin. Neid pole sugugi vaid üks või kümme, vaid märksa enam. Piisab vaid väikesest guugeldamisest.
Värskete Putinite õhevil vanemad annavad Venemaa peamistes telekanalites intervjuusid ning saavad oblasti tähtsamatelt tegelastelt tunnustuseks tõelise patriotismi eest mõne vajaliku kingituse nagu puulusikas, saumikser või keeduspiraal.
Nii võime me vaid oodata, kuni sünnib laps, kelle nimeks saab Kaka.
Tegelikult seda muidugi ei juhtu. Sest sellise kaliibriga juhti, kes osanuks ennast ise vastavalt uue lapsenimega põlistada, on meil leidunud vaid üks – Konstantin Päts. Aga mis kuradi nimi see "Kopä" ka oleks?
**************
Allolev tähestik on vaid lühike valik „silpnimedest“, mida Nõukogude Venemaal kasutati.
Lisaks partei poolt soovitatud nimekirjadele koostasid uusi nimevariante ka komsomolinoored ise oma arvukail koosolekuil ning parimate nimede üle peeti ka pidevaid kollektiivide vahelisi võistlusi. Alltoodud nimekiri on varustatud ka ladinatähestikulise vaste ning tõlkega, et slaavi tähestiku mitteoskajail oleks võimalik saada aru nii hääldusest kui ka nime tähendusest.
Арвиль – армия В.И.Ленина. / Arvil, V. I. Lenini armee
Арлен – армия Ленина / Arlen, Lenini armee
Вектор – великий коммунизм торжествует. / Vektor, Suur Kommunism Võidutseb
Веор – великая Октябрьская революция. / Veor, Suur Oktoobrirevolutsioon
Видлен – великие идеи Ленина. / Vidlen, Lenini Suured Ideed
Вилен, Виль – В.И.Ленин. / Vilen, Vil, Vladimir Iljitš Lenin
Вилорд – В.И.Ленин – организатор рабочего движения. / Vilord, V. I. Lenin, Töölisliikumise Organisaator
Вист – великая историческая сила. / Vist, Suur Ajalooline Jõud
Владлен – Владимир Ленин. / Vladlen, Vladimir Lenin
Ворс – ворошиловский стрелок. / Vors, Vorošilovlasest Laskur
Гертруда – герой труда. / Gertruda, Töökangelane
Далис – да здравствуют Ленин и Cталин. / Dalis, Elagu Lenin ja Stalin
Ильком – Ильич, коммуна. / Ilkom, Iljitš, Kommuun
Кид – коммунистический идеал. / Kid, Kommunismi Ideaal
Ледат – Лев Давидович Троцкий. / Ledat, Lev Davidovitš Trotski
Ленар(а) – Ленинская армия. / Lenara, Lenini Armee
Ленинид – ленинские идеи. / Leninid, Lenini Ideed
Марлен – Маркс, Ленин. / Marlen, Marks, Lenin (niisiis hoopis teise aktsendiga nimi kui Dietrichil)
Мыслис – мысли Ленина и Сталина. / Mõslis, Lenini ja Stalini Mõtted
Педераст – передовое дело радует Сталина. / Pederast, Eesrindlikud Teod Rõõmustavad Stalinit
Правлен и Правлес – правда Ленина (Сталина). / Pravlen ja Pravles, Lenini (Stalini) Tõde
Стален – Сталин, Ленин. / Stalen, Stalin, Lenin
Статор – Сталин торжествует. / Stator, Stalin Võidutseb
Фэд – Феликс Эдмундович Дзержинский. / Fed, Feliks Edmundovitš Dzeržinski
Эрленa – эра Ленина./ Erlena, Lenini Ajastu
Яслен – я с Лениным / Jaslen, Olen Leniniga
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)