Enne Eesti-Vene piiripunkti on Ivangorodi lähistele püstitatud suur tahvel «Venemaal piire ei ole». Samas formaadis reklaamitakse tavaliselt kas šokolaadi, burgerit või pesuvahendit. Juku-Kalle Raid küsib, mida see akt meile edaspidises elus näitab.
ELU25 ⟩ JUKU-KALLE RAID: Venemaal piire ei ole? Õõvastav plakat Eesti piiripunkti külje all (11)
Kui sõita Peterburist Euroopa poole, on esimene Euroopa linn Narva. Enne Narvat tuleb liikuda läbi Ivangorodi. Ivangorodi ja Narvat ühendab täna irooniliselt kõlava nimega Sõpruse sild. Ivangorodi juures Eesti piiri lähedale on aga püsti aetud plakat «Venemaa piirid ei lõpe kusagil» – teisisõnu kuulub justkui kogu maailm Venemaale. Plakatil talitab ringi metselajast loom koos samasugusest metselajast Venemaa presidendiga.
Muuseas, loosung «Vene piirid ei lõpe kusagil» on Putini isiklik looming, niimoodi vastas ta küsimusele «Kus lõpevad Vene piirid?», kui kampaania korras lastele kunagi geograafiatundi andis.
Iseenesest on sellist «suurveneluse» vaimsust aetud juba sajandeid, maksab vaid heita pilk raamatusse «Su kiri on täis koera haukumist», mis koosneb Ivan Julma 16. sajandi läkitustest toonase maailma elik Euroopa valitsejatele. Venemaa tsaari kirjutised näitavad üheselt ja kujukalt, et ta peab ennast muust Euroopast olulisema maa valitsejaks ja enda positsiooni oluliselt kõrgemaks.
Mis kuradi Poola? Sealse kuninga valib šlahta elik tänases mõistes parlament.
Mis kuradi Rootsi? Sihukest riiki pole üldse olemas.
Mis kuradi Ühendkuningriik, kui sealne kuninganna keeldub Venemaa isevalitsejaga abiellumast?
Mis kuradi Ukraina? See on väljamõeldis!
Venemaad aga valitseb tsaar jumala tahtest ja viib ellu jumala enda plaane.
Sama muster kordub sajandite jooksul pidevalt, siin kõigil taolistel nähtustel peatumine ja nende kirjeldamine pole võimalik, enne saaks internet otsa. Marurahvuslus ja enda ülimuslikkuse kui paratamatuse tunnetamine kuulub väga paljude venelaste mõttemaailma.
Nüüd siis plakat «Venemaa piirid ei lõpe kusagil». Vaieldamatult on see provokatsioon ja järjekordne katse kombata, kas lääs taolistest ülbetest röögatustest ka välja teeb. Sellest positsioonist vaadatuna on Ukraina ründamine ja juba mitmendat aastat kestev agressioonisõda niisuguse plakati riputamise jaoks muidugi väga sobiv aeg. Lääs ei ole väga ühtne, Venemaa aga saadab selge signaali, et Russki mir (Vene maailm – toim) Vene maailm seisab ukse taga.
Plakat iseloomustab ülimalt hästi ka Venemaa äsjast käitumist OSCEs, kus lükati kraavi mõte Eestist kui eesistujariigist. Venemaa näib arvavat, et OSCE on ta oma isiklik organisatsioon – juba alates selle loomisest 1975. aasta Helsingi lõppaktiga Nõukogude Liidu tooniandval osalusel.
2011. aastal protesteerisin Belgradis OSCE koosolekul Vene parlamendiliikmete õiguse vastu täita inimõiguste ja demokraatiaprotseduuride järelevalvega seotud juhtivaid rolle. Toonane Venemaa oli aga tänasega võrreldes nunnude mudilaste kogunemispunkt.
«Venemaa piirid ei lõpe kusagil» on tegelikult järg soovile kehtestada kõikjal Russki mir'i reeglid. Ja lääs EI TOHI seda lubada. Siinkohal meenutan venelaste 2014, Krimmi ründamisel kasutatud hüüdlauset «Rossia vsjo – ostolnoe ništo» elik «Venemaa on kõik, ülejäänu – pole miski».
Kui Eestis paigutaks keegi näiteks Koidula piiripunkti plakati laulusõnadega «Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahelt kaduma», põhjustaks see ilmselt läänes märksa suuremat rahulolematust kui venelaste ähvardavad hüüatused siintoodud plakatil.
Ehkki – ajalugu näitab, et Venemaa ründab oma naabreid ka reaalsuses.
Kohe, kui selleks mingigi võimaluse leiab. Venemaa arvabki, et tal on õigus küüditada, naabreid tappa, teisi riike vallutada ja neile pähetulevat elukorraldust peale suruda.
Nii ei tohiks selliseid plakateid mingil juhul liiga lõdvalt võtta.