Juuli Maasikas kirjeldab Kingissepa hõredaid ja kärisema kippuvaid pükse ning pajatab, et kui kaaskommarid otsustasid Viktorile uued püksid osta, olla Kingissepp keeldunud ja öelnud, et "need käivad veel küll" ja "uued püksid ostab ta siis, kui Toompeal taas punalipp lehvib".
Ja Juuli Maasikas jätkab: "Kord tuli Viktor külla ja küsis, kas ema on kodus. Ja ütles, et talle lõi pikne püksi – nii et püksid läksid puruks. Ja veel sellise koha pealt, et ta ei saa enam mantlit seljast ära võtta."
Nooruke Juuli Maasikas pannud Kingissepa tuppa istuma, võtnud ta püksid, jooksnud linna peale ning lasknud kellegil rätsepal, "kes oli meie oma ehk kommunist", jalavarjud ära parandada.
Lõpuks, meenutab Maasikas, ostsid kommunistid Jaan Anvelti eestvedamisel siiski Kingissepale uued püksid.
Ja uute pükstega ta lõpuks 1922. aastal ka kinni võeti ning maha lasti. Kusjuures kätte saadi kaval Viktor lõpuks vaid seepärast, et tema kolleeg, kommunist, hüüdnimega Malm läks Tallinnas 1. mai paraadi vaatama, seal püüti ta kinni ning ülekuulamisel andis ta Kingissepa üles.
Nii ei saanudki Kingissepp oma uusi pükse kandes näha, kuidas Toompeal taas punapalakas lehvib.
Riigipöördekatse detsembris 1924
Detsembrimäss oli muidugi põhjustatud meie võidetud Vabadussõjast ning Tartu rahust – selle tulemiga ei olnud Lenin ja tema kamraadid kuidagi rahul.
Tartu rahu sõlmimides uskusid bolševikud, et Eesti kui võimalik majanduslik ning diplomaatiline aken läände, on hetkel olulisem kui Eesti vallutamine. Bolševike plaaniks sai kohe, et kui "kodanlik" Eesti on oma ajutise rolli bolševike aknana Läände ammendanud, siis ta vallutatakse kas koos maailmarevolutsiooniga (sõjakäiguga Vanasse Euroopasse) või ka ilma selleta.