Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

VIDEO Südamlik tegu! Politseinik läks sõiduteelt lund lükkavale naisele appi

Copy
Lumelabidas. Foto on illustreeriv.
Lumelabidas. Foto on illustreeriv. Foto: Sille Annuk

Liiklusjärelevalvekeskus jagab ühismeedias, et reedel jäi autoga liigelnud naisterahvas suure lume ja ühe valesti pargitud auto tõttu hätta ega saanud soovitud kohta pöörata. Ta haaras lumelabida ja asus lund ajama, et omale teed teha. Peagi tuli talle appi aga politseinik, kes asus ise lund lükkama. «Aita ennast ise ja siis sind aidatakse ka,» öeldakse video kommentaarides. 

Liiklusjärelevalvekeskus andis oma Facebookis ja Twitteris teada, et reedel märkas liiklusjärelevalvetalituse patrull sõidukit, mis lumevalli tõttu ei saanud teha parempööret hoovi. 

«Kui naisterahvast juht tõi kohale suure labida, et pööramine ikkagi võimalikuks teha, siis seda ei saanud politseiametnikud enam niisama pealt vaadata. Valesti pargitud sõidukile tõstuki ootamise aeg sisustati nüüd väikese füüsilise tegevusega ja kokkuvõttes võitsid kõik.»

Ühtlasi tuletab Liiklusjärelevalvekeskus meelde, et sõidukit parkides tuleb veenduda, et pargitakse lubatud kohas ja nii, et see ei takista kaasliiklejate liikumisi. «Vastasel juhul on oht, et mõni veel suurem sõiduk viib Sinu sõiduki turvalisse kohta, kus ta kaasliiklejaid ei takista.»

«Tubli naine, kellel labidas kaasas. Aita ennast ise ja siis sind aidatakse ka,» arvab üks videot kommenteerinud naine. Kommentaari jätnud mees aga jagab lugu paari aasta tagusest ajast:  

«Paar aastat tagasi oli Mustamäel samamoodi. Siilis Maxima parklast ei saanud kaubik välja Sõpruse puiesteele. Oli valli kinni jäänud. Nägin aknast, võtsin lumelabida kaasa, et kiman appi. Saime minutikese koos kaevetöid teha, kui patrull tuli parklasse ja kiirustasid meile appi. Proovisime lükata, aga kaubik jäi jälle lumme kinni. Eemalt tuli traktor, politseinik lehvitas selle juhile. Too ei olnud kade, pööras meie juurde ning tegi väljasõidu lumest puhtaks. Pärast seda oli juba kerge kaubik liikuma saada. Olen seda kogemust korduvalt rääkinud paljudele ja iga kord jääb mulje nagu räägiksin muinasjuttu, mida kulmukortsutusega kaheldes kuulatakse.»

Tagasi üles