32-aastane Riccardo otsustas kuu aega tagasi koos tuttava Eduardiga lennata Portugali. Kohale jõudes polnud aga pikka pidu ning meestelt varastati dokumendid ja raha. Nüüd lasi Riccardo juurest jalga ka reisikaaslane Eduard. «Mul pole sõpru ja perekonda ka. Mul ei ole mitte midagi,» ütleb Riccardo Lissaboni lennujaamast ja tõdeb, et pole söönud juba mitu päeva. Välisministeeriumist öeldakse, et olukorrast ollakse teadlikud.
RAHATA JA DOKUMENTIDETA ⟩ Eesti mees elab juba pea nädal aega Lissaboni lennujaamas (11)
Riccardo murega pöördus toimetuse poole mehe tuttav Aller. «Eesti poiss on Portugalis suures hädas,» tõdes ta. «Ta kunagi töötas minu naise firmas, oleme teda ikka aidanud,» ütleb Aller, kelle süda murdub noore Riccardo saatuse pärast.
«Ta on nüüd juba mingi kuu aega seal olnud. Ta läks sinna koos mingi tüübiga, kes ta ära tinistas, ja nüüd see tüüp lasi jalga, kellega nad koos seal olid. Ja jättis ta täiesti üksi. Tal pole raha, pole dokumente, ta ei saa süüa. Siis ma saatsin eile raha tema pangaarvele – tuleb välja, et ta pangaarve on ka arestitud kohtutäituri poolt, talle ei saa ka raha kanda,» ütleb ahastuses Aller, kes tuttavat poissi kuidagi aidata ei saa.
Aller teab rääkida, et Riccardo läks Portugali koos kellegi Eduardiga. «No ta tinistas ta kuidagi ära, et ta üldse sinna läks. Muidu ta ei käi kuskil. Ma ei tea, kuidas nad üldse sinna Portugali jõudsid. Nüüd tal olid seal asjad ja dokumendid ära varastatud ja lasi sõber ka jalga ja on täitsa üksi, lennujaamas söömata-joomata mitu nädalat. Nii ei saa ju inimest jätta!»
Riccardo räägib, et on tõepoolest üle kuu aja Portugalis olnud. Ta põhimõtteliselt elab juba nädal aega lennujaamas. «Pole kusagile minna...»
Riccardo tõdeb, et Portugali läks ta umbes kuu aega tagasi ühe tuttava Eduardiga. «See oli tema idee. Et tulla uue elu peale tööle...»
Reis ei alanud plaanipäraselt ning duolt varastati ära dokumendid ja pangakaardid. «Kõik varastati ära, isegi riideid pole.»
Seejärel suheldi Eesti saatkonnaga. «Mingi reisidokumendi nad andsid meile 40 euro eest, aga 27ndal lõpetas see kehtivuse. Meil oli võimalus tagasi tulla, aga jäime lennukist maha, kuna Eduard kartis, et politsei võtab ta Eestis kinni. Ma arvan, et ta tegi nimelt seda...» ütleb Riccardo, kel oli enda sõnul reisidokument ja lennupilet olemas 27. novembriks. Siis läks asi aga eriti hapuks. «Eduard läks sel päeval minema ja jättis mu üksi siia surema.»
«Ta ütles mulle, et läheb suitsule. Viis päeva tagasi oli see.»
Välisministeeriumi veebileht Reisi Targalt:
Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole. Eesti konsulid või aukonsulid sellistel juhtudel raha anda ei saa, kuid konsul aitab teil vajadusel võtta ühendust lähedastega ja nõustab rahaülekannete tegemisel.
Välisesindus saab anda rahalist abi n-ö tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui lähedased on vastav summa välisministeeriumi pangaarvele kandnud.
Mida konsul saab teha?
- Annab nõu, kuidas saata raha abivajajale.
- Vahendab vajadusel suhtlust lähedastega Eestis.
Mida konsul ei saa teha?
- Ei saa osta uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.
Allikas: https://reisitargalt.vm.ee/
Ahastuses Riccardo sõnul pole tal ühtegi võimalust tagasi Eestisse saada. «Mul pole sõpru ja perekonda ka. Mul ei ole mitte midagi,» ütleb ta Lissaboni lennujaamast ja tunnistab, et pole söönud juba mitu päeva.
Eesti saatkonnaga ta uuesti ühendust võtnud pole. «Nad küsivad reisidokumendi raha, pärast küsivad lennupileti raha ka, aga mul pole kuskilt võtta raha. Lisaks kohtutäitur võtab kogu raha ära, mis mu kontole kantakse.»
Välisministeerium on olukorrast teadlik
Välisministeeriumi meedianõunik Bretty Sarapuu ütleb Riccardo juhtumit kommenteerides, et mehega on korduvalt suhelnud nii Eesti suursaatkond Portugalis kui ka välisministeerium Tallinnas. «Isikuandmete kaitse nõuetest tulenevalt ei saa me juhtumit detailselt kommenteerida,» tõdeb Sarapuu.
Kui Riccardo meenutab, et lennupilet oli 27. novembriks, siis välisministeeriumist öeldakse, et lennupilet tagasi Eestisse oli hoopiski 23. novembriks. «Saame öelda vaid nii palju, et ministeeriumile teadaolevalt ostsid abistajad Riccardole lennupileti Lissabonist Tallinnasse 23.11 kuupäevaga, aga Riccardo sellele lennule ei läinud.»
Sarapuu ütleb, et taoliste juhtumite korral peab hättasattunu aktiivselt lahenduse otsimises osalema. «Vajalik on suhelda tuttavate-sõprade, tööandja, sugulaste ja teistega, kes saaksid rahaliselt abistada. Juhul kui üks inimene ei saa laenata kogusummat, saavad abistajad teha koostööd ja koguda raha kokku mitme peale ning kanda kogusumma välisministeeriumi hädaabikontole. Kui rahast jääb ikka puudu, tuleb täiendava abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole Eestis ja küsida sealt lisaraha. Vajadusel, näiteks telefoni varguse või kaotuse korral vahendab saatkond suhtlemist isiku võimalike abistajatega,» selgitab Sarapuu
«Kui vajalik summa koos, saab saatkond selle isikule sularahas välja maksta ja isik ise saab seejärel osta endale sobivad piletid. Välisministeerium ega saatkond reisi korraldamisega ei tegele.»
Dokumendi kaotuse või varguse korral välismaal tuleb Eesti kodanikel pöörduda Eesti suursaatkonna või selle puudumisel mõne Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole, kust väljastatakse tagasipöördumistunnistus- või luba, mille abil saab Eestisse naasta. Riigilõiv ühe dokumendi eest on 20 eurot.
Info selle kohta, kust konkreetses riigis abi saab, leiab portaalist Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee
Hädaolukorras saab ööpäevaringselt nõu helistades telefonile +372 5301 9999.