MIKS NII VÄHE? ⟩ Sadadest tuhandetest geenidoonoritest on personaalse geenianalüüsi saanud vaid 5000 inimest

DNA heeliks. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Aga mina? Et miks minu vastuseid ei ole siis veel?» küsib esmaspäevases «Kuuuurija» saates 20 aastat tagasi geenidoonoriks hakanud keemikust Nele, kes pikisilmi personaalset geenianalüüsi ootab. «Me tõesti täname igat geenidoonorit tema panuse eest. Ja ka vabandame, et see on võtnud rohkem aega, kui me ise lootsime,» sõnab professor ja Eesti Geenivaramu teaduskeskuse juht Lili Milani.

«Ma olen pettunud, eluke on juba lõpusirgel, ütleme. Noh, loodan muidugi elada tänu vanaema headele geenidele veel mõned kümned aastad, aga siiski – ma oleksin võinud võibolla kõik need 20 aastat palju tervemana elada,» ütleb keemikust tartlanna Nele (nimi muudetud, toimetusele teada), kes 20 aastat tagasi Eesti Geenivaramu pilootprojektis geenidoonoriks hakkas. 

Tartus asuvas teadusasutuses Eesti Geenivaramu hakati eestlaste geeniproove esimest korda koguma rohkem kui 20 aasta tagasi. Eriti hüppeliselt on geenidoonoreid tulnud juurde tänu suurtele kampaaniatele viimase viie aasta jooksul ja tänaseks on Eestis juba üle 200 000 geenidoonori.