Vähesed filmid suudavad võistelda Ridley Scotti ajastu eepose «Gladiaatori» tohutu rahalise edu ja kriitikute heakskiiduga. Just siis, kui arvati, et Vana-Rooma sõdalastest rääkivad filmid saavutasid oma haripunkti selliste filmidega nagu «Ben-Hur» ja «Spartacus», tuli Ridley Scott kaasaegse ajalootõlgendusega, mis seadis filmitegemises uue lati tootmisdisainile ja sisaldas revolutsioonilisi eriefekte. Kui tehnilistest aspektidest ei piisanud, et linateos jätaks filmiajalukku jälje, «Glaadiatoril» oli ka võimas ja kaasahaarav süžee.

«Gladiaator» räägib väljamõeldud loo Maximusest (Russell Crowe) – Rooma kindralist, kellest saab keiser Marcus Aureliuse poja Commoduse (Joaquin Phoenix) riigipöörde ohver. Maximuselt võetakse auaste ära ja temast saab ori. Commodus käsib hukata Maximuse naise ja lapse. Oma pere tapmise eest kättemaksust ajendatuna kasutab Maximus oma lahinguväljaõpet ja sõjalisi teadmisi, et tõusta kiiresti Rooma populaarsemate gladiaatorite ridadesse, saades lõpuks Rooma tagakiusatud kodanike jaoks lootuse sümboliks, enne kui kohtub Colosseumis kahevõitlusel keiser Commodusega, tappes ta ja surres ka ise, kirjutab Collider.

Filmi muljetavaldava mastaabitaju, filmitegemise meisterlikkuse ja põneva süžee tulemusel sai film kokku 12 Oscari nominatsiooni, saades lõpuks viis, sealhulgas ihaldatud parima filmi auhinna. Sellest ajast on «Gladiaator» nii kriitikute kui ka publiku silmis tunnustatud klassika. Kuna filmi viimane duell lõppes Maximuse surmaga, tundus, et «Gladiaatori» lugu lõppes.

Kommentaarid
Copy