:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13013143t1hfdf4.jpg)
Elust ja majandusest huvituv röövlind, intelligentsiohvitser ja filantroop Kakk Valter lajatab lollidele, kes vinguvad, kuidas kõik hädad algavad ebavõrdusest. Ei alga! Ebavõrdsus on kogu maailma elu alus ning lõppkokkuvõttes ka ainus töötav arengumootor.
Noh, pupsikud, mis teete? Pole ammu kakust midagi kuulnud, jah? Ma olin maal. Ja siis välismaal! Igatahes nüüd olen tagasi ja vaatan, et teil on siin kord käest ära.
Kuulsin, et on olemas mingi asi, mille nimi on Säutsla. Või noh, Twitter – või siis popima nimega X. Lähen siis mina sinna ja mida ma näen? Eriti pahurat jonnimist ilmselt mingite teismelist poolt. Ei ütleks, et, sindrid, säutsuvad! Kriiskavad, jonnivad ja vinguvad nagu oleks vinguviiul ainus instrument, mis maailmas olemas oleks. Aga trumm? Kitarr? Isegi tšello on mahedam ju!?
Teate, misasi on ebavõrdsus? Ebavõrdsus on piiramatu edu allikas. Ebavõrdsus on imeline.
Nagu sellised tegelased ikka, on nad suutnud välja mõelda, mis on maailma suurim probleem! Või noh, teiseks suurim probleem… Ebavõrdsus! Jah, kõik algavat ebavõrdsusest! Kui ainult selle saaks likvideeritud, siis oleks kõik õnnelikud, istuks lõkke ümber ning laulaks piparmünditee kõrvale poliitkorrektset laulukest rahvaste sõprusest ja helgest olevikust.
Ma muidugi ei tea, kas need samad tegelinskit normaalset kultuuri-šmultuuri siit lehest loevad, kuid mul on sellele Säutsla vinguviiuliorkestrile üks sõnum, mille peale nad kõik pikali kukuvad!
Nimelt see nende ebavõrdsus on tegelikult üks ütlemata hea asi! Jah – seesama, ebavõrdus, mida Säutslas konutavate tegelaste meeles tuleks likvideerida.
Aga head asja ei tule likvideerida?
Teate, misasi on ebavõrdsus?
Ebavõrdsus on piiramatu edu allikas. Ebavõrdsus on imeline.
Ebavõrdsus on ilu, progress ja inim- ja kakuvõimete ülemisepiiri nihutamine. Ebavõrdsus on elu!
Olgem nüüd nimelt kenasti ausad – mõned inimesed ongi andekamad kui teised inimesed. Ja ei vaidle!
Ma ka näiteks kakuna kriiskan küll päris hästi, kui Estonia ooperilavale ma ei trügi. Kujutage ette, et isegi mina pole piisavalt andekas! Aga on inimesed, kes on. Ja nemad laulavad. Nii, et ilus on ja pisar tuleb silma.
Aga vahetevahel mõned andekad inimesed võtavad ka midagi ette. Midagi sellist, millest teistel inimestel ka kasu on. Nimetatakse ettevõtluseks, teate! Ja siis turg kiidab neid inimesi selle eest, et nad on teinud midagi kasulikku – pange nüüd veel korra tähele, pupsikud – kasulikku teistele inimestele. Jah, teistele.
Selleks, et oma rikkaks saamisega „ebavõrdsust suurendada,“ peab üldiselt võimalikult paljudele inimestele kasulik olema. Või vähemalt pakkuma neile midagi sellist, mida nad tahavad.
Võtame näiteks maailma kuulsaima kiilaka. Bezose Jeff. Tüüp on rikkam kui Smaug. Säutsla-teismeline karjatab kohe, et räme ebavõrdsus! Aga tüüp nägi vaeva ka ning nüüd tellivad kõik Amazonist nii ühte kui teist.
Mugav ja kohati suisa soodne – ja see mulle meeldib! Pappi mul küll on, kuid ma olen ikka kitsi ka. Ehk kiilakas tegi midagi, mis tegi inimeste elu paremaks. Aga jutt pole ainult tarbijatest, sest päris palju oli neid pisi-ettevõtjaid, kellede jaoks kiilaka netiselvehall avas terve maailma.
Hiljuti lugesin, et see võimalus on maailma juurde tekitanud rohkem kui nelikümmend tuhat miljonäri! Selle kohta ütleb Säutsla vinguviiul, et kasvatas ebavõrdsust! Ja siin ma juba saan pahaseks.
Kas tema meelest oleks parem, kui need nelikend tuhat inimest oleks vaesed ja tavalised edasi, ah?
Ebavõrdsus on ühiskonnale kokkuvõttes kasulik, sest kui me kõik oleksime võrdsed, oleks maailm masendavalt keskpärane. Ma-sen-da-valt!
Ütleme nii, et kui me juba ooperist rääkisime, siis tase olekski selline nagu külakõrtsi alkoholientusiastist laulikul, kellel on tahtmist oluliselt rohkem kui häält. Sureksime me ka vara, sest keskpärasusest penitsilliini leiutajat ei kerkiks.
Igatahes, olgem ilusalt ebavõrdsed ning kasutagem ära see andekus, mis meile antud on, teistele hea tegemiseks.
Parim raamat oleks ilmselt mingi muunasudija elulooraamat.
Ilma ebavõrdsuseta oleksime me lollid ja igavad.
Veelgi kohutavam on see, et erakordsete inimeste puudumine ei tekitaks ka seda positiivset kadedust, mis tavaliselt motiveerib inimesi oma olukorda parandama. Ilma ebavõrdsuseta ei saa olla progressi, sest selle puudumine viitab sellele, et oleme kõik „ühtemoodi andekad.“ Ja kui see on nii, siis ei saa ühiskonna edendamiseks vajalik loovus tekkida. Me oleks ühtlane tasapaks mass. Selle juures veel vaesed ka.
Ebavõrdsus paneb maailma pöörlema, pupsikud! Ja nüüd tuleb mingi Säutsla-pahurdaja ja teatab, et „Aga vaesed…“
Vat just – aga vaesed!
Probleem ei ole ebavõrdsus.
Probleem on vaesus.
Ja sellega tuleb tegeleda. Sest, vaadake, vaesus on võidetav. Ebavõrdsus mitte.
Sellepärast kakk kahtlebki, kas need ebavõrdsuse vastu tuututajad üldse hoolivadki neist, kellel justkui ebavõrdselt vähe on. Äkki nad tahavadki eluaeg võidelda millegagi, mida ei saa kunagi kaotada ning selle juures ilusti elada?
Igatahes, olgem ilusalt ebavõrdsed ning kasutagem ära see andekus, mis meile antud on, teistele hea tegemiseks. Ja, kui selle käigus peaks rikkus tulema – no siis ta tuleb! Ja see on ka tore!
Ja ärge mängige vinguviiulit. Muidu saab kakk vingumürgituse. Ja kes siis teile ütleb, kuidas asjad tegelikult on, ah? Aga nüüd, pupsikud, lähen ma muuseumisse kakku mängima. Olen hästi vagusi ja loodan, et mingi vanamees tuleb mind ära varastama. Siis äsan talle – nokaga
/nginx/o/2021/10/12/14132568t1h045c.jpg)