Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) astronaudid imetlesid Lääne-Aafrika suurt vasekarva maastikustruktuuri.
Astronaudile jäi silma Lääne-Aafrika suur vasekarva maastikustruktuur
Hollandi astronaut Andre Kuipers tegi sellest Mauritaanias asuvast niinimetatud Richati struktuurist pildi kui ISS lendas üle Aafrika lääneosa, kirjutab foxnews.com.
Erosiooni tekitatud struktuuris on näha erinevaid kihte. Kergelt elliptilise struktuuri läbimõõt on 40 kilomeetrit.
Geoloogide sõnul on Sahara silmana tuntud struktuuri teke jäänud mingil määral saladuseks. Teada on, et selles paljastunud osad pärinevad proterosoikumist ja ordoviitsiumist.
Proterosoikum vastab ajavahemikule 2500 - 542 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488 - .443 miljonit aastat tagasi.
Asjatundjate sõnul ei ole tegemist laavarõnga või mõne kosmilise objekti poolt tekitatud struktuuriga.
ISS lendas Kuipersi foto tegemise ajal Maast 386 kilomeetri kõrgusel.
Astronaut tegi ebatavalisest maastikust foto 7. märtsil oma Nikon D2X kaameraga.
Astronaudid on ISSil mitu kuud ning tihti tehakse Maa huvitavatest paikadest fotosid. Paljud ISSil tehtud fotod Maast on jõudnud ajakirjandusse ja sotsiaalmeediasse.
Kosmoseagentuurid aga kasutavad astronautide tehtud ebatavalisi fotosid kosmosega seotud haridusprogrammides.
ISSil on praegu kuueliikmeline meeskond: hollandlane Kuipers, ameeriklased Dan Burbank ja Don Pettit, Vene kosmonaudid Anton Škaplerov, Anatoli Ivanišin ja Oleg Kononenko. ISSi 30. missiooni juht on ameeriklane Burbank.
Kuipers jõudis ISSile 2011. aasta detsembris.
Pilti vaata siit.