ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: mida võiks Eestile õpetada Taiwani välisministri Joseph Wu Jaushieh visiit?

Joseph Wu Jaushieh ja Juku-Kalle Raid riigikogu Kalevipoja saalis. Foto: arhiiv

Eesti ajab ametlikult «ühe Hiina poliitikat» nagu suur osa maailmast. Ometi on Hiina Rahvavabariik ehk puna-Hiina oma sõprussidemete kaudu Venemaa ja Iraaniga pannud läänt kukalt kratsima ja ehk sunnib ka meelemuutusele, arvab Juku-Kalle Raid. Taiwani välisminister Joseph Wu Jaushieh külastas täna riigikogu.

Juba üsna mõnda aega käis Eestis Taiwani ehk Hiina Vabariigi välisministri Joseph Wu Jaushieh visiidi ettevalmistamine. Selge pilt: riiklikul tasandil keegi Jaushiehiga kohtuda ei soovi. Eesti-Taiwani sõprusrühm (esimees Kristo Enn Vaga) kutsus välisministri riigikokku. 

Juhuslikest kohtumistest

Joseph Wu Jaushieh ja Kristo Enn Vaga. Foto: Arhiiv

Sellised kohtumised tekitavad Hiina Rahvavabariigis ehk puna-Hiinas alati tuliseid vihapurskeid. Ei taha keegi meie võimukandjatest eraviisiliselt Taiwani välisministrile lihtsalt «tänaval vastu jalutada». See muuseas pole üldse väga haruldane poliitiliste kohtumiste taktika ja protsess.

Kohe meenub, et analoogne juhtum leidis aset, kui Eestit väisas 2011. aastal dalai-laama. Laama käis ka riigikogus, aga sai ootamatult kokku president Toomas Hendrik Ilvesega. Muidugi juhuslikult. Inimesed ikka patseerivad mööda vanalinna, kohtuvad kogemata ja jäävad pisut kauemaks juttu puhuma. Ei midagi imelikku. Ei midagi erilist. Ja eks ikka mõni möödamineja teeb suvaliselt pildi, mis nagu iseenesest avalikuks saab.

Lühidalt: Hiina läks närvi. Kuidas need pöidlapikkused töllmokad julgevad?

Tundub, et täna sellist «juhust», mis võiks puna-Hiina etteaimatava reaktsiooni esile kutsuda, keegi tekitada ei soovi.

Lühidalt: Hiina läks närvi. Kuidas need pöidlapikkused töllmokad julgevad?

Kui dala-laama oli meil riigikogus 2011. aastal, lugesime riigikogu Tiibeti toetusrühmas kokku umbes kuus inimest. Ülejäänud riigikogulased ei uskunud ilmselt, et dalai-laama päriselt ka ühel hetkel Kalevipoja saalis lõunat sööb või spiiker Ene Ergma kabinetis saadikutega kohtub. Peale selle oli toona kommunistliku Hiina parlamendirühm riigikogus suurim ühendus üldse.

Midagi on ilmselgelt muutunud, aga meil kiputakse see – nagu viimasel ajal kombeks – maha magama. Rahvusvaheline situatsioon on täiesti teine.

Puna-Hiina ei tekita enam aukartusega segatud huvi ega kipu sinna karjakaupa jooksma ka saadikud riigikogust nagu kunagi, lootuses saada kingituseks lollakaid vidinaid, näiteks läppareid, moblasid ja kõikvõimalikke muid imeasju. Saamata aru, et need on kõik vahvad jälitusseadmed.

Väikese riigi roll 

Täna suhtutakse maailmas Hiinasse absoluutselt teisiti. Isegi kõige aeglasemad teavad, et Hiina soovib üsna varjamatult Taiwani okupeerida või – nagu nad ise nimetavad – «emamaaga taas liita».

Järgnevalt: kõigil on veel meeles ja silme ees Hongkongi morn käekäik peale puna-Hiina koosseisu minekut. Seda jama nägi pealt ka Taiwan ja neil ei ole mitte mingit isu leida ennast ühel kenal päeval puna-Hiina isalikust embusest.

Täna suhtutakse Hiinasse absoluutselt teisiti. Isegi kõige aeglasemad teavad, et Hiina soovib üsna varjamatult Taiwani okupeerida.

Sõjavägi Taiwanil muidugi on ja ka liitlassuhted tugevnevad, aga Taiwan teab väga hästi, et «kahurite kõnele» siinkohal väga loota ei saa. Niisiis peab Taiwan tegelema pehme heidutusega. Siia kuulub muuhulgas ka suhtlus muude maailma riikidega, olgu neiks või Eesti-suurune kääbus.

Peale selle – Leedu näitel võib sedastada, et ka väike riik võib suure maailma suhetes välja paista ja märgatavalt tegev olla. Just Leedu vilistas puna-Hiina ähvardustele ja avas Taiwani esinduse.

Eesti-Taiwani riigikogu sõprusrühm. Foto: Arhiiv

Riigikogus Kalevipoja saalis toimunud kohtumine Taiwani välisministriga näitab kujukalt, et eestlased mõistavad Taiwani situatsiooni üsna tõeselt. Meil tõestab seda ka fakt, et Hiina parlamendirühm pole riigikogus enam kaugeltki suurim organisatsioon, kunagi kuulusid sinna koguni pooled riigikogulased. Täna on Kristo Enn Vaga juhitud Eesti-Taiwani toetusrühm suurem.

Hiinlaste ainus kõneviis on käskiv

Hiinaga on aga sellised lood, et vabast ühiskonnast nad suuremat matsu ei jaga. Tegelikult ei jaga kohe üldse. Ainus kõneviis on käskiv, ainus diplomaatia on ähvardamine.

Teatele, et Taiwani välisminister väisab Eestit ja siin avatakse Taipei esindus, reageeris kohemaid ja väga valulikult Hiina suursaadik, kes ütles, et sellisel juhul lahkub tema Eestist. Võib-olla. Et vaadake. Ise teate, aga mõelge ikkagi järele enne, kui hakkate meile pinda käima. Täiesti tavaline Hiina värk.

Hiina küüniline suhtumine Ukrainas toimuvasse teeb veel kord selgeks – kommunistlike juurtega institutsioonid valetavad.

Katkestame kaubanduslikud suhted. Katkestame diplomaatilised suhted. Vaatame üle. Teeme järeldused. Reageerime kindlasti proportsionaalselt.

Hiina on varjamatult agressorriikide blokis

Sealjuures: Eestil pole Hiinast investeeringuid ollagi ja parem, kui see nii ka jääb.

Niisiis – kuna Hiina on varjamatult agressorriikide blokis, kiusab taga ning suretab välja tiibetlasi ja uiguure, nuhib mitte ainult oma kodanike järele, vaid teeb seda ülemaailmselt, siis oleks ehk aeg kogu läänemaailmal väheke suhted üle vaadata. Sealjuures mõtiskleda ka selle üle, et kõrgetehnoloogilises Taiwanis on ühel päeval mõtet näha ehk mitte enam põrandaalust, vaid avalikku liitlast.

Veel: Hiina laveeriv, kahepalgeline ja küüniline suhtumine Ukrainas toimuvasse teeb veel kord selgeks – kommunistlike juurtega institutsioonid valetavad.

Tegelikult ei meeldi ei Hiinale ega Venemaale mõte demokraatlikust Ukrainast. Sest – kes on järgmine? Äkki võtab maailm ette okupeeritud Tiibeti või asub uurima väikerahvaste olukorda Venemaal?

Diktaatorriikide usaldamine on alati viga.

Sellest, muuseas, saigi kohtumisel räägitud.