:format(webp)/nginx/o/2023/11/07/15703704t1h7a9f.jpg)
Suurbritannia tuntud Blenheimi paleest, kus 1874 sündis tulevane Briti peaminister Winston Churchill, viisid vargad minema 18-karaadisest kullast WC-poti, mis kannab pealkirja «America».
Neljale mehele esitati 6. novembril süüdistus kuldse poti varguses. Tegemist on kunstiteosega, millega pilgatakse liigset luksust, ja enne vargust said näitusekülastajad broneerida kolmeminutilise tualeti kasutamise aja, teatab Insider.
WC-pott, mille väärtus on 4,8 miljonit naela (5,5 miljonit eurot), oli Itaalia kontseptuaalkunstniku Maurizio Cattelani töö. See oli osa Oxfordi linna lähedal Blenheimi palees asuvast kunstiinstallatsioonist vaid mõni päev, kui see 2019. aasta septembris üleöö kadus.
Briti kuninglik prokuratuur teatas, et mehi vanuses 35–39 eluaastat süüdistatakse kunstiteose varguses, sissemurdmises ja kuritegelikus vara võõrandamises.
Kuldset WC-potti ei ole seni leitud.
Briti politsei teatas, et kuldne pott oli ühendatud palee torustikuga ja selle eemaldamine põhjustas märkimisväärseid veekahjustusi hoonele, mis on oma arhitektuuri, väärtusliku kunsti ja mööbli tõttu kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ja mida külastab aastas tuhandeid inimesi.
USA New Yorgi Guggenheimi muuseumi järgi, kus kuldset WC-potti näidati enne Blenheimi paleesse viimist, oli teos valatud 18-karaadisest kullast.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/07/15703702t1he900.jpg)
Muuseumi sõnul kutsus kunstiteos vaatajaid üles «kasutama seda individuaalselt ja privaatselt, et kogeda kunstiteosega enneolematut intiimsust».
Kohus nelja potivarga üle algab 28. novembril Oxfordi magistraadikohtus.
Blenheimi palee on loss Inglismaal Oxfordshire'is Woodstockis. See on Marlborough hertsogite elukoht ja Inglismaal ainus mittekuninglik, mittepiiskoplik mõis, millel on palee tiitel. Inglismaa üks suuremaid hooneid ehitati 1705–1722 ja 1987. aasta jõudis see UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Palee on oma nime saanud 1704. aasta Blenheimi lahingu järgi. Algselt oli see preemiaks Marlborough 1. hertsogile John Churchillile (1650–1722) tema sõjaliste triumfide eest prantslaste ja baierlaste vastu Hispaania pärilussõjas, mis kulmineerus Blenheimi lahinguga 13. augustil 1704. Maa kingiti ja maja ehitamine algas 1705. aastal kuninganna Anne'i (1665–1714) rahalise toetusega. Hoone sai peagi poliitiliste võitluste sihtmärgiks: kroon tühistas 1712. aastal selle ehituseks mõeldud lisatoetuse, Marlborough hertsog põgenes mandrile, kus viibis kolm aastat, hertsoginna kaotas mõjuvõimu ja arhitekti John Vanbrughi maine sai kahjustada.
Haruldases ja lühiajalises inglise barokkstiilis kujundatud palee arhitektuuri kas armastatakse või vihatakse. See oli nii, kui hoone valmis, aga ka tänapäeval. See on ainulaadne, kuna seda kasutatakse nii perekodu, mausoleumi kui ka riikliku monumendina. Palee on märkimisväärne Briti peaministri Sir Winston Churchilli (1874–1965) sünnikoha ja esivanemate koduna.
Sir Winston Churchill, born on this day in 1874 here at Blenheim Palace. He would go on to lead our country to victory and to change the course of history. Happy Birthday Winston! #WinstonChurchill pic.twitter.com/eCg8aHCr3a
— Blenheim Palace (@BlenheimPalace) November 30, 2020
Pärast palee valmimist oli see järgmised 300 aastat Churchilli (hiljem Spencer-Churchill) perekonna kodu. Mitmed suguvõsa liikmed on interjööri, parki ja aedu muutnud. 19. sajandi lõpus päästis palee hävingust raha, mis saadi 9. Marlborough hertsogi Charles Richard John Spencer-Churchill (1871–1934) abielust USA raudteepärija Consuelo Vanderbiltiga (1877–1964).