ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: maailma klassikute üritus Tallinnas, Jaan Kross nende hulgas

Jaan Kross hakk Jaaguga Abanis, Krasnojarski krais, 1952. aastal sundasumisel Foto: Eerik-Niiles Krossi arhiiv

Kolmapäeval, 25. oktoobril presenteeritakse Kirjanike Liidus Jelena Skulskaja esseekogumikku maailma kirjandusklassikutest, kirjutab Juku-Kalle Raid. Surnutega siiski ei räägita. Mis aga ühendab 24. maailmakuulsat kirjanikku – sealhulgas meie üht tuntuimat, Jaan Krossi?

Maailmaklassika sattub igal nädalal ka eesti keelde. Peaaegu. Tänagi. Hoolimata sellest, et tõlkeraamatute tiraažid kukuvad, töötab näiteks Kultuurkapitalis toetusmeede tõlkijaile – neile, kes eesti keelde tõeliselt võtmetähtsuse kirjanduse kohale toovad.

Taldrikut ei keeruta

Jelena Skulskaja presenteerib klassikutest rääkivat kogumikku "Neljas süžee" kolmapäeval, 25ndal oktoobril kell 18.00 Kirjanike Liidu saalis (Tallinn, Harju tn 1). Skulskaja on kokku kogunud 24 maailma mastaabis tuntud ja teatud kirjameest ning -naist ja leiutanud neile "ühe lava".

Jelena Skulskaja uus raamat "Neljas süžee, mida presenteeritakse 25. oktoobril Foto: arhiiv

Maailmakirjanduse klassikute kokkutulekust rääkides peab kohe peletama müstikahuvilisi: taldrikut keegi keerutama ei hakka, surnutega kontakti ei astuta. Salapärane vuuduu jääb ära.

Tegelikult väidab Skulskaja, et kõik maailma kirjanikud kasutavad enamasti nelja süžeed, aga tegelikult on neid isegi kolm. Kuidas nii?

Igaüks neist on muutnud midagi põhimõttelist maailma kirjandusloos, mis omakorda tähendab, et inimkonna loos üldse.

"Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm", arvab Skulskaja.

Ja selgitab oma esseekogumiku tausta: "Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale."

Aukartust äratav nimestik

Skulskaja raamatukaante vahele mahuvad paljud kirjanikud, kõik (või peaaegu kõik) ka eesti keelde tõlgitud: Hans Christian Andersen, Ryūnosuke Akutagawale, Iris Murdoch, Franz Kafka, Jorge Luis Borges, Friedrich Dürrenmatt, Heinrich Böll, Gabriel García Márqueze, Marek Hłasko, Guilherme Figueiredo, Anton Tšehhov, Alexandre Dumas, Jerome David Salinger, Ingmar Bergman, Luis Buñuel jne.

Siia ritta seab oma "Neljandas süžees" Skulskaja ka Jaan Krossi.

"Igaüks neist on muutnud midagi põhimõttelist maailma kirjandusloos, mis omakorda tähendab, et inimkonna loos üldse. Jaan Krossi on mitu korda esitatud Nobeli kirjanduspreemiale. Esitati teenitult, ei antud teenimatult", arvab Skulskaja.

"Ta ise, olnud nii stalinlikes kui ka fašistlikes laagrites, arvas, et tema elu on läinud äärmiselt edukalt. Ühes laagritest töötas ta söekaevanduses", räägib Skulskaja.

"Kord ütles Jaan Kross mulle peaaegu kiideldes, et see-eest „lasti meil iga päev duši all pesta.“ Kogu elu kirjutas ta kompromissidest, aga oli ise seesama flöödimängija..." – meenutab Skulskaja.

Millised on maailma lõpuni korduvad neli süžeed?

Jelena Skulskaja ja tema tõlkija Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Miks on "Neljas süžee" tähelepanuväärne teos? Põhiliselt seetõttu, et aitab kõigil huvilistel kirjandusloo keerulisel, paljudest erinevatest märkidest koosneval maastikul orienteeruda.

Skulskaja on oma raamatutes korduvalt rõhutanud, et elu ja kirjanduse vahelist piiri ei ole mõtet otsida. Ja kindlasti ei ole seda mõtet otsida kirjaniku peast. Kirjanik sellisest piirist niikuinii mõhkugi ei taipa.

Lugusid on vaid neli. Ja ükskõik, kui kaua me ka ei eksisteeriks, jutustame me neid ikka ja jälle, ühel või teisel moel pidevalt uuesti

Küll aga aitab hea kirjandus maailma mõista. Kui lehitseda viitsid. Vahelduseks kodumaistele staaridele, kes oma "eluloo" paberile mäkerdavad ning arvavad, et "asi on tehtud".

Skulskaja kommenteerib: "Oma jutustuses „Neli tsüklit“ kirjeldab Borges lugusid, mida kirjanikud on pajatanud juba iidsetest aegadest alates: esimene, kõige vanem räägib kindluslinnast, mida ründavad ja kaitsevad tõelised kangelased. Kangelased teavad, et linna rünnatakse tule ja mõõgaga, et vastupanu on asjatu; tugevaim sõdalane, Achilleus, teab, et ta sureb enne, kui võit saavutatakse...

Teine, esimesega seotud süžee, räägib tagasipöördumisest. Näiteks nagu Ulysses, kes naaseb pärast kohutavaid reise võõrastel meredel ning peatusi tundmatuil saartel kodusesse Ithakasse.

Kolmas süžee kirjeldab otsinguid. See on Iason, kes purjetab koos argonautidega kuldvillaku otsinguile.

Ning neljas ja viimane kujutab jumala enesetappu. See on lugu Odinist, kes ohverdab end Odinile – iseendale, see on lugu Jeesus Kristusest, kelle tapavad roomlased. Lugusid on vaid neli. Ja ükskõik, kui kaua me ka ei eksisteeriks, kui kaua meil aega poleks, jutustame me neid ikka ja jälle, ühel või teisel moel pidevalt uuesti."