KATRIN PAUTS ⟩ Rämpskirjandust mõnitada on lausa kohustus

Pildil kirjanik Katrin Pauts. Foto: Tairo Lutter

Ma ei viitsi enam olla leebelt andestav, kui raamatulettidel maandub järjekordne isekirjastatud raamat, mis suure ahnuse tõttu – sest mida muud selline kokkuhoid ikka tähendab – on nii sisult kui ka keeleliselt toimetamata ja kujunduski oleks nagu põhikooliõpilase esimene katsetus.

Ma ei hakka ühtki sellist raamatut nimetama, kuna viimasel ajal ei saa kedagi ilma kohtuasja kartmata kritiseerida. Küll kõik teavad niigi, millest ja kellest jutt. Kõne all pole ka ju ainult üks autor, vaid taolisi trükiseid on ilmunud kahjuks kaugelt rohkem. Sellepärast see mind häiribki – rämpsteosed on uus trend. Isekirjastamine pole patt, kui seda korralikult teha: palgata toimetaja, korrektor ja professionaalne kujundaja. End tõsiselt võtvad autorid nii teevadki. See kõik muidugi maksab ja sellepärast ei saa tõsiseltvõetav kirjanik Eestis kunagi miljonäriks.

Suurema kasumi teenimise eesmärgil jätavad mittetõsiseltvõetavad autorid kõik need etapid vahele. Võimalik, et endas ollakse lihtsalt nii kindlad, aga veel tõenäolisem, et neid ei koti. Keda huvitavad mingid komad ja valesti kasutatud võõrsõnad, kui raamat müüb nii, et mühiseb?