/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14895009t1hee00.jpg)
«Kilomeetrid läksid, õnnetunne ja lootus aina kasvasid,» kirjeldas maailmarändur Kertu Jukkum mõtteid, mis tal Ameerikas Detroitis toiminud maratonil peast läbi käisid. Lõpptulemus tõi Kertule pisarad silma.
End USA maratonil ületanud Kertu Jukkum: pillisin nagu titt (1)
Maailmarändur ja jooksufanaatik Kertu Jukkum avaldas ühismeedias, et käis nädalavahetusel Detroiti maratonil, mille distants on napilt üle 42 kilomeetri. 1978. aastast korraldataval maratonil joostakse osa teekonnast Kanadas.
«See oli aasta eest, mil Chicago maratoni järel Detroiti sattusin ja piletit siinsele jooksule lunisin. Piiripolitsei keeldus – rada viib Kanadasse ja viimase hetke pakkumistele pole ruumi,» meenutas Kertu ühismeedias, ««Ma tulen tagasi,» lubasin ametnikule ja ma tulin. Ainsa eestlasena maratoni stardis.»
«Tahtsin nutta – rõõmust ja tänulikkusest,» Kertu Jukkum
Kertu tõdes, et on viimastel kuudel liiga palju maratone jooksnud, lõpetanud ka pooltriatloni. «Siiski ei pidanud ma paljuks oma lemmiktreenerilt Pirksaarelt uurida, et kas võiksin Detrodis joosta alla maagilise nelja tunni piiri? Õnneks vastas ta resoluutselt: «Ei, selleks tuleb kõigepealt puhata ja seejärel treenida kava järgi.»»
Nõnda läks alla neljatunnisest maratonist unistav Kertu Detroiti maratoni nautima, enda sõnul lootust hellitamata. «Päikesetõusul üle imelise jõe Kanadasse ja tagasi Ameerikasse – kilomeetrid möödusid jalge all liiga kiiresti, aga ma nautisin iga kilomeetrit.»
Ühel hetkel hakkas Kertu siiski lootma: «Pool maratoni selja taga, hakkasin hellitama lootust – ehk ma siiski jooksen selles võrratus karakteriga linnas alla nelja tunni. Kilomeetrid läksid, õnnetunne ja lootus aina kasvasid.»
Viimaste kilomeetrite eel oli Kertu veendunud, et just sel maratonil suudab ta end ületada. Ja suutis.
«Ületasin finišijoone ajaga 3:52:56. See on 22 minutit parem aeg kui minu senine parim Chicagos. Ja ma pillisin nagu titt seal Detroidi südalinnas,» tõdes Kertu suure rõõmuga oma Instagrami postituses. «Tahtsin nutta – rõõmust ja tänulikkusest.»
Postituses tänas Kertu neid, kes teda selle saavutuse juures aitasid: «Aitäh, Margus, et oled suunanud ja juhendanud. Aitäh, kõik mu hullud (jooksu)sõbrad, kes olete alati valmis ühistrenniks. Aitäh, Agnes, parim support (tugi – toim), keda endale soovida. Aitäh, Maria ja Liivika, et lubasite ja tulite Detroiti jooksma. PS! Ma loodan, et õhtuks saab järgmine jooks paika ja miks mitte maraton!»
«Aitäh, et mul on võimalus joosta. Et ma olen terve ja mul on aega,» lisas ta emotsionaalselt lõpetuseks.