KATRIN PAUTS ⟩ BSH filmi «Ärahellitatud printsess» arvustus: edev reklaamklipp, mille vaatamise eest miskipärast raha küsitakse

Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Ausalt, tahtsin Brigitte Susanne Hundi filmikese «Ärahellitatud printsess» üle irvitada, sest mulle lubati, et see 14 minuti pikkune teos, mille vaatamine maksab 10 eurot, on hirmus koomiline – õige sõna on vist camp (tahtlikult, ülevoolavalt teatraalne – toim)? No midagi Toomas Aria legendaarse rahvafilmi «Õiglus» moodi. Aga mul hakkas hoopis kurb. See film võiks tõesti olla õppematerjal, kuidas tasuks oma elu mitte elada.

Hakatuseks väike fun fact: olen BSH tähelennus ise ka grammikese võrra süüdi, sest aitasin välja mõelda tema tegelaskuju komöödiasarjas «Doktor Silva». Jah, blond ja juhmakas Annika Vann, kelle kehastamine andis Brigitte tulevasele kuulsusele vist üsna suure tõuke, on mõnekümne protsendi võrra täitsa minu looming. Sellepärast olen BSH tegemisi ikka jälginud. Ja nüüd siis, võta näpust, on Brigitte ise ühe ekraaniteose kirjutanud. Loomulikult pidin seda vaatama.

Mis formaadiks see filmike küll liigitada, küsisin endalt kohe, kui olin oma Google Play kontoga klõpsu teinud, et kanda 10 eurot oma niigi haledas seisus vabakutselise loovisiku pangakontolt üle BSH firmale. Tahaksin ju ka olla tõsiseltvõetav kriitik nagu Mart Sander, keda Brigitte oma Insta-stoorides ülistab ja kes erinevalt suvalistest «küla- ja mullamuttidest» olevat tema filmi kiitnud. Sel kiitusel, usun siiralt, pole mitte mingisugust seost faktiga, et BSH on Sandri oma raamatuesitlusele õhtujuhiks värvanud ja, nagu oletan, maksab talle selle eest.