ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Venemaad kaitsvate eestlaste järjekordne massikogunemine

Juku-Kalle Raid: Eesti olude sõimajad arvavad, et NAD ISE on looduskaitse all. Foto: arhiiv

Rahulolematus valitsusega on täiesti normaalne asi. Kaja Kallas on teinud palju, et teda palavalt ei armastataks, ent see kõik tekitab morni ja täiesti skisofreenilise situatsiooni, mil ühiskonnas moodustub järjest suuremaid gruppe eestlastest, kes suurest vihast valitsuse vastu vabatahtlikult Vene maailmapildile üle jooksevad, kirjutab Juku-Kalle Raid. Vaadakem kasvõi sotsiaalmeediat.

Kui Keskerakonna trooni võttis üle tsaar Miiša Estoonets, töönimega Mihhail Kõlvart, lippasid mõnikümmend kesikut ubrikust minema. Aga see hoog kipub raugema. Hoopis huvitavamat ainest pakub pilt, mida näeme järjest rohkemate eestlaste puhul – nimelt ülejooksmine "vene poolele". Seda põhjustab rahulolematus ning sealt siginev jonn, mis viib eestlaseid Vene ilmapildile. Teadagi – seal pildil on kord majas, keegi vastu ei prääksu ja teab oma kohta. Siit edasi, usuvad ullikesed, on vaid sammuke, mil elu hakkab õitsema kui punane nelk pronkspuusliku jalamil.

Sotsiaalmeedia võib ju olla naljakas ning totter asi, aga kõigest hoolimata kujutab ta endast lakmuspaberit. Ja see lakmuspaber näitsab kujukalt, et vene maailm on populaarne paljude eestlaste seas.

Kui tulid venelased, algas "hea aeg"

"Vene maailmas" tähendab nädalake tagasi möödunud 22. september teatavasti suurt Tallinna vabastamise aastapäeva. Mis "vabastamise" käigus ajalooliselt juhtus, peaks kõigile justkui selge olema. Vähemalt Euroopa kultuuriruumis elavatele inimestele.

Paraku pole see üldse nii.

Levib täiesti vastupidine tendents. Ei pea isegi olema mingi nõukogude tiblade praazdnik, kus nostalgikud õhkavad ja rõõmustavad nõukogude võitude üle ning hüüavad hurraa Vene vägede kangelaslikkusele Ukrainas, piisab ka suvalisest päevast.

"1944. aasta septembris vabastasid nõukogude väed Tallinna. Algas hea aeg." Sellesisulisi teateid leidsin kümne minutiga paarkümmend tükki.

"1944. aasta septembris vabastasid nõukogude väed Tallinna. Algas hea aeg." Sellesisulisi teateid leidsin FB-st vähem kui kümne minutiga paarkümmend tükki. Kõik puha eesti nimed ja kasutajad, nende netikülge sirvides justkui täitsa omamehed – muretsevad Eesti pärast, kiruvad valitsust, lehvitavad rahvuslippu, meenutavad suvist laulupidu...

Ja siis korraga – algas hea aeg. Hea aeg koos küüditamistega, punapasa pähetuupimisega koolis, julgeolekuühiskonna, surutise ning sihikindla eesti keele ja rahva hävitamise poliitikaga.

Kusjuures – kõike seda, mis antud lainel ühismeedias toimub, võib nimetada kogunemiseks. Noogutavad kommentaatorid, takkakiitjad, "nõukogude ajal polnud pooltki nii hull kui täna" hüüdjad virtuaalsetel miitingutel. Tõesti. Kogunemine ei pea toimuma tänaval või protestimiitingul Toompea roosa lossi ees Moskva patriarhaadi Nevski sibulakuuri vastas.

Kogunemise mõiste on interneti ajal oluliselt muutunud.

Puhtakujuline lapsejonn

Miskipärast olen veendunud, et kui tüübid, kes tõsimeeli kiunuvad, et Eestisse naaseks Vene võim, korra majja lööks ja euroorjuse lõpetaks (jälle – täiesti arusaamatul kombel esineb selliste teadete hulgas hämmastavalt suur kogus eesti nimedega tegelasi), oleks sunnitud nädalakese Vene paradiisis elama, poleks nad tegelikult üldse õnnelikud. Veel enam. Ma arvan, et suur osa neist seda õndsuse aeda tegelikult ei taha.

Mis on siis asja taga?

Ilmselt täiesti tavaline ja inimlik pettumus ning abitustundest kerkiv jonn. Minge p...se ona EU-ga, hinnad on kõrged, keegi meie väetikestega ei arvesta jne. Vot nüüd maksan kätte ja kukungi Moskvat kiitma. Paras teile!

Minge p...se ona EU-ga, hinnad on kõrged... Vot nüüd maksan kätte ja kukungi Moskvat kiitma. Paras teile!

Võõrandumine on kindlasti sellise kamba üks motiveerivaid põhjuseid. Võõrandumine ja viha. Ning kindlasti netikogunemisi läbiv teineteise üleskütmine. Kommentaatorid ajavad ennast keema, kaas vuhiseb pealt ära ning omaenda väike kodumaa saab peksa mis tolmab.

Ise tahame muidugi kõiki õigusi!

Valitsusega võib rahulolematu olla kümnetel põhjustel täiesti selge. Ja täiesti õiglaselt, kusjuures. Paraku ei viitsi kogunejad pea kunagi analüüsida, mis tegelikult valesti tehakse ja kuidas käimasolevat muuta. Jabur jutt, et kusagil toimetab mingi krokodillilõusta ja -kommetega kuri Kaja Kallas, kes varitseb hommikust õhtuni võimalust, kuidas eestlastele kaikaga äsada nagu kubjas mõisatallis, on lihtsalt lollakas ja naeruväärne.

Täiesti selge aga, et "heast vene ajast" ja normaalsest naabrist" jutlustajate hulk kasvab. Kusagil jahvatab alati mõni Oudekki Loone, kes kuulutab, kuidas "eestlased, kes agiteerivad, et siinsetelt venelastelt õigused ära võtta, nad maalt välja saata jne, kui nood ei vasta nõudele x, y, z, on Eesti demokraatlikule ja vabale riigile suurem oht kui Putin või ükskõik milline Venemaa valitsus kokku kunagi saaksid olla."

Kogunejad nõuavad ENDALE ISIKLIKULT kõiki inimõigusi, madalaid hindu, odavat elektrit, poole hinnaga bensiini, kõike ja kohe tasuta.

Sealjuures – sarnaselt Oudekki Loonele nõuavad kogunejad Eesti Vabariigilt ENDALE ISIKLIKULT kõiki inimõigusi, madalaid hindu, odavat elektrit, tasuta transporti, poole hinnaga bensiini, kõike ja kohe tasuta, aga Venemaa käitumisele järgneb mõmin, et "ega Venemaa ilmaasjata niimoodi ei tee. Süüdi on ikka teised ka!"

Niisiis: Venemaa ei kuulu õigusruumi ja tehku mis soovib, aga koguneja ise muidugi kuulub looduskaitse alla. Teda peab kandma justkui pilpa peal. Muidu – ikka "kättemaksuks!" – lajatatakse kohe ära: ootame head vene aega tagasi.

Eesti vaenaja peab olema kindlalt kaitstud?

Muuseas, siinkirjutaja hinnangul ikka täiesti poolearuline Oudekki kribas ka, et rahvusvahelistes suhetes ei eksisteeri demokraatiat, vaid on anarhia, kus riigid püüavad saavutada suurimat turvalisust ja parimat majanduslikku positsiooni.

"Vene valitsuse tegutsemist tulebki lugeda sellest lähtepunktist, samal ajal kui Eesti kodanike tegutsemist oma riigi sees tuleb lugeda demokraatia, vabaduse ja õigluse lähtepunktist,» ütles Loone.

Täielikult kahepalgeline möga, mis kahjuks rõõmsalt järgijaid leiab. Meie veneihalejad olgu kaitstud ja armastatud igas plaanis, see on nende ÕIGUS.

See kõik on ülimalt infantiilne, lapsik ja täiesti mõistusevastane.

Tule jumal appi, nagu hüüatas Ansip.

Muuseas. Kui Ansip toimetas peaministrina, oli samuti kõik p...ses. Praegu aga saame teada, et võrreldes nõid Kaja Kallase käsilastega võib todagi aega nostalgiliselt heaks pidada.

Täielik puder ja kapsad.