/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/26/15616611t1hcacc.png)
«Seedimine enam ei toiminud, nii nagu ta peaks toimima,» rääkis terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas, kes jagas «Terevisioonis», et elas aastakümneid tagasi ränga seenemürgistuse. «Midagi ei seisnud enam sees.»
Raske seenemürgistuse üle elanud Imre Kaas: ma täpselt ei tea, mis see oli
«Pere käis seenel, mina olin nendega kaasas. Sõime ühiselt seeni ja minule mõjus see nii rängalt, et ma olin pikka-pikka aega väikeses maahaiglas ravil,» jagab seenemürgistuse aastakümneid tagasi üle elanud Imre Kaas «Terevisioonis».
Kaas räägib saates, et seenemürgistuse sai ta juba mõnda aega tagasi – 1992. aastal. Mürgistusega kaasnesid tüüpilised sümptomid ehk tal läks süda pahaks ja ta oksendas.
«Seedimine enam ei toiminud, nii nagu ta peaks toimima,» rääkis Kaas «Terevisioonis» ja lisas, et haiglas olles oli põhimure, et tema keha hakkaks toitu uuesti seedima. «Midagi ei seisnud enam sees,» märkis ta.
Kaas selgitab, et perega omavahel arutades jõuti arusaamale, et tegemist võis olla mingisuguse puravikusordiga. «Puravike seas on ka seeni, mida tegelikult 9-aastane laps võib kilode viisi sisse süüa,» jagas Kaas.
«Tõsi, ma täpselt ei tea, mis see oli. Igatahes tean nüüd seda, et mürgistus on väga tõsine asi. Pärast seda ma küll metsas käin, aga korjan ainult neid seeni, mida tunnen,» sõnas Kaas.
Koos terviseameti kommunikatsioonijuhiga oli saates külas ka mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kes nentis, et käesolev sügis on olnud erakordselt seenemürgistusterohke. «Kui võrrelda 2020. aastat, mis oli seni kõige suurema seenemürgistusega aasta, nõustasime napilt üle 100 inimese, siis tänaseks päevaks oleme jõudnud juba 120ni,» kinnitas Oder.
Vaata täispikka saadet: