:format(webp)/nginx/o/2023/09/26/15616384t1h66d0.jpg)
Meie planeedi järgmine supermanner pühib imetajad suure tõenäosusega Maa pealt ära, selgus värskest uuringust.
Modelleerides imetajate kuumataluvust koos Maa kliimatingimustega 250 miljoni aasta pärast, avastasid teadlased, et kõige tõenäolisema järgmise superkontinendi Pangea Ultima moodustumine toob kaasa loomastiku tõenäolise väljasuremise, teatab Live Science.
Teadlased tegid ennustuse, kasutades kliimamudelit, mis võttis arvesse uue superkontinendi maapinna temperatuuri muutusi koos päikesekiirguse ja süsinikdioksiidi koguse suurenemisega atmosfääris. Uuring avaldati 25. septembril ajakirjas Nature Geoscience.
«Superkontinent võib luua tingimused, mis viivad kergemini massilise väljasuremiseni,» ütles uuringu juht, klimatoloog Alexander Farnsworth Ühendkuningriigi Bristoli ülikoolist. «[Superkontinendi moodustumine] on langenud geoloogilises minevikus kokku viiest massilisest väljasuremisest nelja viimasega».
Maakoor ei ole liikumatu ja staatiline, vaid koosneb laamadest, mis liiguvad vedelal vahevööl. Viimase kahe miljardi aasta jooksul on magmaatilised konvektsioonivoolud neid laamu korduvalt lahutanud, tekitades ookeane ja mandreid, enne kui need uuesti superkontinendiks kokku viib. See toimub tsüklitena umbes kord 600 miljoni aasta jooksul.
Teadlased eeldavad, et järgmine superkontinent moodustub 250 miljoni aasta pärast, kui laamad taas kokku liiguvad (tõenäoliselt ekvaatoril), moodustades Pangea Ultima.
Uus manner on suure tõenäosusega kuum: suurel osal sellel ekvaatorilisel maismaal puudub ookeanide jahutav mõju. See neelab rohkem päikesekiirgust ja seal on vulkaanilise tegevuse tõttu oluliselt rohkem süsinikdioksiidi.
2/n We show that the assembly of Pangea Ultima in 250 million years will likely lead to extreme heat that could lead to the mass extinction of mammals and other life. Below is a monthly animation of surface temperatures (°C) through an average month of the year. pic.twitter.com/hRBuaBeag8
— Alex Farnsworth🌻 (@Climate_AlexF) September 25, 2023
Tõenäoliselt tähendab see imetajatele hukku. Loomade, ka inimese, eriomadused nagu higinäärmed ja soojust eemaldav vereringesüsteem aitab kõrge temperatuuriga toime tulla ja ellu jääda. Kui aga temperatuur tõuseb kuivas kuumuses üle +40 kraadi ja niiskes kuumuses üle +35 kraadi, hakkavad temperatuuriregulaatorid oma mõju kaotama ega eemalda enam kehast liigset soojust.
4/n Using these upper thermal thresholds on mammals we (e.g. Wet-bulb temperatures of >35°C, Dry-bulb >40°C, Humidex, ability to hibernate, estivate, food availability) we can estimate the amount of land area that mammals could live in. Green🟩regions are habitable. pic.twitter.com/UGKN8JJh00
— Alex Farnsworth🌻 (@Climate_AlexF) September 25, 2023
Et selgitada välja, kui elamiskõlbulik on tulevane Maa, pöördusid teadlased superarvuti juhitud kliimamudeli poole, mis ennustab kogu Pangea Ultima temperatuure ja niiskust.
Suurem osa Maa maismaast on üks suur manner, vananeva Päikese kiirgust on 2,5 protsenti rohkem ja atmosfääri süsihappegaasi tase tõuseb 1,5 korda praegusest tasemest. Simulatsiooni käigus leiti, et vaid kaheksa protsenti superkontinendi maismaast oleks imetajate, ka inimese, jaoks elamiskõlblik.
Teadlased eeldavad, et suur osa temperatuuritõusust võib tuleneda tohututest vulkaanipursetest, mis tekitavad palju süsinikku sisaldavaid laavast kuhjatud piirkondi, mida tuntakse suurte tardpaikadena. Nende põrgulike paikade kasv, mida juhib võimas ja krigisev tektooniline liikumine, jätab imetajatele, kaasa arvatud inimesele vähe aega tõusva temperatuuriga kohanemiseks.
«Me ei saa ennustada, kui kaua inimesed eksisteerivad, kuid selline tulevikumaailm oleks meie jaoks ebasõbralik,» lisas Farnsworth.
Teadlane selgitas, et suudaksime ellu jääda, kui ehitaksime kliimaseadmega kaitsvad elu- ja tööhooned. «Kuid peaksime tõenäoliselt ehitama ka muid rajatisi, et toota toitu,» lisas Farnsworth.
Teine inimkonna lootus on luua tsivilisatsioone teistel meie päikesesüsteemide planeetidel, kuid see on praegu vaid ulme.
«[Ellujäämine] sõltub sellest, kas suudame sellelt planeedilt põgeneda, ja kui ei, siis kas suudame leida lahendusi karmima ja kuumema kliimaga toimetulekuks,» ütles Farnsworth.
«Kuigi tänapäeval on mõned väga erilised imetajad, kes võivad elada sellistes piirkondades nagu Sahara kõrb, ei ole teada, kas need imetajad jääks ellu ka Pangea Ultima tingimustes, mis on märgatavalt karmimad,» nentis Farnsworth. «Võib-olla kohanevad kõigusoojased roomajad paremini? Või hoopis keegi muu?».
New paper alert🎉 "Climate extremes likely to drive land mammal extinction during next supercontinent assembly" in @NatureGeosci . w/ @EuniceLoClimate , Paul Valdes, @JonathanRBuzan , @bjwmills , Andrew Meredith, @chris_scotese , @StellarPlanet 1/nhttps://t.co/aKsWJxbrln
— Alex Farnsworth🌻 (@Climate_AlexF) September 25, 2023
Teadlaste sõnul on võimalik, et Pangea Ultima ähvardab kogu elu lõppu, eriti kui temperatuur läheb nii kõrgeks, et taimede fotosüntees lõppeb. Kuid taimede kohanemine temperatuuriga ja tulevaste mereökosüsteemide vastupidavus nõuab rohkem uuringuid, ütlesid nad.
Pangea Ultima ei ole siiski ainus superkontinent, mis võib tekkida: teadlased on ennustanud ka jahedamaid, nagu polaarkeskne Amasia. Seega on õhkõrn võimalus, et ka imetajad, kaasa arvatud inimene, jäävad ellu ega kao planeedilt Maa.
New @CurtinUni-led research has found that the world’s next supercontinent, Amasia, will most likely form when the Pacific Ocean closes in 200 to 300 million years. Read more: https://t.co/p1J4XEbCPw pic.twitter.com/EkzBV2DZbU
— Curtin Media (@CurtinMedia) September 30, 2022