Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

OHUTULT METSA Mürgistusteabekeskuse juht: september on seenemürgistuste tippaeg

Copy
Tundmatud seened tuleb jätta metsa.
Tundmatud seened tuleb jätta metsa. Foto: Urmas Luik

Erakordselt hea seeneaasta on kaasa toonud ka rohkelt mürgistusjuhtumeid. «Seenehooaeg on kõikidel meie regiooni mürgistusteabekeskustel hästi töömahukas periood ning seda võib lausa aasta tippsündmuseks nimetada,» ütleb keskuse juht, kes annab nõu, mida silmas pidada, et seenelkäik mööduks ohutult.     

Tänu soodsale ilmale algas tänavune seenehooaeg varakult ning metsad on seentest pungil. Suur sügissaaduste hulk tähendab aga, et mürgistusinfoliinile 16662 laekub üha rohkem seenemürgistustega seotud kõnesid.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder tõdeb, et kui möödunud aastal registreeriti kokku 48 seentega seotud kõnet, siis sel aastal on mürgistusinfoliinil seene teemadel nõustatud juba üle saja korra. «Seenehooaeg on kõikidel meie regiooni mürgistusteabekeskustel hästi töömahukas periood ning seda võib lausa aasta tippsündmuseks nimetada. Kui eelmisel aastal oli kuiva ilma tõttu seeni vähe ja seega ka mürgistusjuhtumeid pigem tagasihoidlikult, siis tänavu hakkasid seenemürgistustega seotud kõned juba varakult tulema,» ütleb Oder. Ta lisab, et viimati oli mets seentest nii pungil 2020. aastal, mil infoliin sai seenemürgistuste teemal kokku ligi 100 kõnet.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder
Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder Foto: Mürgistusteabekeskus

Mida silmas pidada, et seenelkäik mööduks ohutult ning pannile jõuaksid vaid söödavad seened?

Mürgistusteabekeskuse juht jagab praktilisi nõuandeid, mida seenel käies silmas pidada.

– Kõige olulisem on: kui sa pole kindel, mis seenega tegemist on, siis tasub ta metsa jätta. Seenebingot mängides võib seenelkäik lõppeda mürgistusega.

– Kuigi seenemets võib olla tuttav, siis ära unusta, et erinevatel aastaaegadel ja kohtades kasvavad erinevad seened. Ka tuttavas seenemetsas võivad olla mürgiseened. Ära kaota ohutunnet!

– Puhasta ja söö seenetoit ära samal päeval. Ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti.

– Seeneraamatud, seenefoorumid ja pildiotsing ei anna sajaprotsendilist kindlust, et tegemist on söögiseenega. Mitmed söögi- ja mürgiseened (eriti valged seened) näevad väga sarnased välja. Kui kahtled – ära korja!

– Metsas ei tasu seeni degusteerida. Kui seent hammustada ja maitse pole halb, siis see ei tähenda veel, et tegemist on söögiseenega.

– Lastega metsas käies ole eriti tähelepanelik, et laps ei pistaks suhu toorest seent või tundmatut marja. Väikelapsed ei suuda seeni seedida ning seeneroa söömine lõpeb oksendamisega.

– Kodu, suvila või maakodu ravimikapis võiks kiireks reageerimiseks alati käepärast olla 200 tabletti aktiivsütt, mida vajaduse korral esmaabiks sisse võtta. Kas ja kuidas aktiivsütt võtta ning millal pöörduda haiglasse, saad teada infoliinil 16662 vastavalt õde-konsultandilt, kes on abivajajate jaoks olemas ööpäev läbi.

Kärbseseened.
Kärbseseened. Foto: Elmo Riig

Mida teha, kui kahtlustad seenemürgistust?

Enamjaolt on seenemürgistuse sümptomiteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus.

Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleks helistada ööpäev läbi avatud mürgistusinfoliinile 16662, nimetada sissesöödud seeneliik ning kirjeldada enda sümptomeid. Kui sümptomid ilmnevad 15 minuti kuni kolme tunni jooksul pärast seene allaneelamist, on tavaliselt söödud seent, mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust.

«Kui seedetrakti sümptomid avalduvad viibega, st kuus ja enam tundi pärast söömist, tuleb kahtlustada mürgistust eluohtlike seentega,» ütleb Oder. Sellisel juhul tuleks võtta aktiivsütt õiges annuses ning võimalikult kiiresti.

«Kaks või kümme tabletti seenemürgistuse korral ei aita. Täiskasvanu maksimaalne annus on 50 grammi ehk 250 milligrammiseid söetablette peab täiskasvanu sisse võtma 200 tükki.»

Laste puhul oleneb annus nende kehakaalust. Aktiivsüsi on ravim nagu iga teinegi, mistõttu tuleb teada, millal ja kui palju seda sisse võtta.

Kas mürgistuse korral tuleks juua rohkelt vett või pigem mitte? Kui oled kindel, et söödud on midagi mürgist, siis tuleks esimese asjana loputada suu. Kannatanut ei ole vaja (ega pole ka mõtet) esimese asjana oksendama ajada, vett võib juua väikeste lonksude kaupa. Kindlasti on mõistlik konsulteerida mürgistusteabe infoliiniga.

Sügisesed seened pärast vihma.
Sügisesed seened pärast vihma. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Helista julgelt!

Mürgistusinfoliin on avatud ööpäevaringselt, mürgistuskahtluse korral on mõistlik alati nõu pidada ja järgida antud juhiseid. Mürgistusliinile tehtavad kõned on anonüümsed. Kõnedele vastavad meditsiiniharidusega töötajad, kes pole aga seeneteadlased ega saa tuvastada mürgiseid seeni läbi telefoni. 

Oder jagab näiteid mõningatest kõnedest, mis on mürgistusliinile saabunud.

Helistaja kahtlustab, et seened, millest abikaasa süüa tegi, olid valged kärbseseened. Facebook igatahes tunnistas valgeks kärbseseeneks. Helistaja ise seeni ei söönud. Mida nüüd teha? Söödud umbes 1,5 tundi tagasi.

Aastane laps oli emaga aias ning leidis väikseid pruuni seeni. Ema sai osa seenepudi suust kätte, aga oli kahtlus, et ühe seene jõudis laps juba ära süüa. Tuvastas, et tegemist on terav paljakuga. Mida teha? 

Küsitakse nõu oma sõbra pärast: naine on söönud punast kärbseseent. On oksendanud ja tunneb nagu oleks purjus. Hetkel tahab magama minna. Mida võiks teha? Kas peaks jooma vett või teed?

Naisterahvas kahtlustab endal toidumürgitust – sõi nädalavahetusel külas olles erinevaid seenetoitusid. Kas peaks muretsema? Midagi tegema? 24 tundi tagasi sõi viimase portsu, paar tundi hiljem ajas iiveldama ja öösel käis oksendamas, viimati oksendas hommikul. Nüüdseks kestab iiveldus, kerge kõhuvalu, ebameeldiv tunne.

Helistaja sõi korduvalt kupatatud kevadkogritsaid ja jõi neli pokaali veini. Kupatas korralikult (kaks korda vahetas vett). Helistaja teab, et keeduaurud on ka mürgised. Neli tundi pärast söömist tekkisid kaebused: iiveldus, kõhukrambid, korra oksendas. Üldseisund on rahuldav.

Helistab uuesti ema, kelle lapsed korjasid keskpäeva paiku (umbes 9 tundi tagasi) arvatavasti rohelisi kärbseseeni. Siis oli info, et nad ainult katsusid neid. Nüüd olevat 4-aastane laps öelnud, et ta ikka lakkus seent ja emal süvenes mure, et järsku ikka sai mürgistuse ning kuna sümptomite tekkimiseks võib minna kuni 24 tundi, siis kuidas saada seniks teada, et organismis juba mürk vaikselt mõju ei avalda.

Ohutut metsaskäiku! 

Tagasi üles