:format(webp)/nginx/o/2023/09/20/15605337t1h18ae.png)
Selle nädala «Pealtnägija» võttis luubi alla munatootmisfarmid, kus töötas pikka aega aegendina ka loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad heaolu spetsialist. «Pean ütlema ausalt, et need kaadrid olid ka meie jaoks šokeerivad ja väga raske materjal, mida vaadata,» sõnas organisatsiooni kampaaniajuht Merit Valge kolmapäevaõhtuses «Pealtnägijas».
Tööstusliku munatootmise varjukülgedele tähelepanu juhtinud MTÜ Nähtamatud Loomad loomakaitsjad otsustasid aasta algul, et kampaaniatest ja pikettidest enam ei piisa ning otsustasid näidata tarbijatele Eesti puurikanade munade tootmist, vahendab ERR.
MTÜ võttis sihikule Eesti kolm suuremat tootjat, kellelt tuleb 95 protsenti kodumaistest puurikanade munadest, ja saatsid oma agendi neisse tööle.
/nginx/o/2023/09/20/15605341t1h7f42.png)
Esimesena läkski varem Tallinna Loomaaias ja keskkonnaametis vigastatud metsloomade valdkonnas töötanud Nähtamatute Loomade loomade heaolu spetsialist Mirjam Näkk veebruaris kuulutuse peale talitajaks Dava Foodsi, vahendab ERR.
«Siis saigi üha selgemaks, et need kannatused ja õudus, mis seal toimub, on süsteemsed. Mitte ainult juhuslikud mõnikord juhtuvad asjad, vaid see süsteem ongi niimoodi üles ehitatud,» ütles Näkk saates.
«Pean ütlema ausalt, et need kaadrid olid ka meie jaoks šokeerivad ja väga raske materjal, mida vaadata,» ütles Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge. Kanalatest vaatasid vastu verised laibad eluslindude vahel, kannibalism, ruumipuudus, parasiidid ja vigastused.
Farmi esindajad väidavad, et selline filmine oli iseenesest biooht
Allan Tohver ja Priit Mälksoo juhivad Eesti suurimat munatootjat Dava Foods Estonia, mis kuulub Taani põllumajanduskontserni ja kasutab kaubamärki Eggo.
«See inimene, kes filmis neid asju, eksis väga rängalt bioohutusreeglite vastu, /.../ toiduainetetööstuses ja farmides on keelatud telefoniga ja ebavajalike seadmetega farmi sisenemine,» ütles Mälksoo kolmapäevaõhtuses «Pealtnägijas».
/nginx/o/2023/09/20/15605342t1h6552.png)
«Teades kõiki neid bioohutuskavasid, kuidas me püüame siit eemal hoida kanade grippi, salmonellat, siis ta viib sisse seadmed, mobiiltelefonid näiteks, mis tal on kogu aeg käes olnud, bussis, me ei tea, mis viirused bakterid võivad seal küljes olla. Oli tegelikult väga suur risk, et /.../ tänu tema tegevusele oleks võinud surma saada 300 000 kana,» rääkis Tohver saates.
Vaata täispikka saadet:
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)