:format(webp)/nginx/o/2018/06/23/7917117t1h350c.jpg)
Haapsalust pärit naine jagab ühismeedias südamlikku lugu sellest, kuidas ta päästis Tartu-Tallinna maanteel sõidutee keskel hirmunult istunud metslooma. Naine kurvastab, et mööduvad autod isegi ei aeglustanud kiirust, rääkimata seisma jäämisest. «Minust kimasid autod samasuguse hoolimatusega mööda nagu väikesest nugisest,» tõdeb ta.
Lõuna-Eestist Tallinna poole sõitnud Kristi (nimi muudetud, toimetusele teada) märkas maantee keskel tumedat kogu. «Olin jõudnud mõnikümmend kilomeetrit Tartu-Tallinna maanteed mööda sõita, seda hirmsuure liikluskoormusega maanteed, kui märkasin otse keskjoonel kössitavat tumedat kogu,» kirjutab ta ühismeedias. Esialgu ei saanud Kristi aru, kellega on tegu, kuid lähemale jõudes nägi ta, et keset teed istub imeilus nugis.
«Tema eest ja tagant vuhisesid mööda katkematu joana sajakilomeetrise tunnikiirusega rekad, džiibid ja väiksemad tegelased. Pidasin auto kinni teepervele, panin ohutuled põlema, astusin autost välja ja ootasin, et vähemalt minupoolsel sõidurajal liiklusvoog katkeks. Autod aga aina voorisid, isegi kui harvemalt, siis ikka... mööda,» ütleb Kristi, kes ei osanud arvata, mis seisundis loom on – kas vigastatud või terve. «Lihtsalt istus ja vaatas möödasõitvaid autosid, kohev saba igakordse auto möödumisel tuules lehvimas,» kirjeldab Kristi.
«Lõpuks sain ise keskjoonele minna ja nugisele lähemale. Süda põksus ja jalad värisesid, sest minust kimasid autod samasuguse hoolimatusega mööda kui väikesest nugisest. Mõni üksik tegi lihtsalt suurema kaare. Jõudsin vaid mõelda: kui keeruline oleks korra ohutuledega neil kõigil seisma jääda, minutiks, hoogu maha võtta, mõlemas suunas, et ühte hinge säästa? Aga võib-olla kahte või rohkematki?»
/nginx/o/2011/05/23/593602t1ha425.jpg)
«Kartsin kangesti, et ta hüppab üles, kui näeb mind lähenemas, ja otse mõne auto ette, aga väikemees istus ja vaatas mulle lihtsalt otsa. Võtsin kampsuni tasakesi seljast ja panin talle selja tagant peale, sain ilusti kätte,» avaldab Kristi.
«Hoidsin teda ja tundsin, kuidas ta tilluke süda täpselt samamoodi nagu minugi oma kiiresti-kiiresti lõi. Meil mõlemal oli üks ja seesama hirm.»
Kristi tõstis pehme tegelase kõrge rohu sisse ja võttis temalt kampsuni pealt. Õnneks hakkas loom suurte hüpetega metsa poole kalpsama. «Järelikult oli terve ja tubli, lihtsalt šokis. Vaatas korraks üle õla minu poole tagasi ja läinud ta oligi,» ütleb Kristi.
«Ja ma sain aru, kaks südant ühes rütmis põksumas, miks ma nii kangesti ikka sinna Lõuna-Eestisse tahtsin tol päeval minna. Tema pärast. Ühe elu ülesanne tahtis täitmist.»
Kristi tunnistab, et tol hetkel tundus talle see loom maailma kõige tähtsamana. «Jagasin seda lugu, et ehk järgmine kord inimesed ei sõidaks mööda,» ütleb ta.
Kristi postituse all on üle saja kommentaari, kus leitakse, et Kristi käitus ainuõigel viisil. «Minu lugupidamine ja austus. Sa toimisid vastupidiselt ajastu trendile, kus õieti kellegi alama olendi elu pole enam väärtus. Ilus oli seda lugeda,» ütleb postitust kommenteerinud kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Hoolimatuse maantee?
«See maantee ongi vist hoolimatuse maantee. Olin kevadel umbes samas kohas, umbes 10 kilomeetrit Tartust Tallinna poole, kui auto üles ütles ja ma seisin seal ohutulede ja üles tõstetud kapotiga pea tunnike. Keegi ei peatunud. Sain aru, et kui ise hakkama ei saa, polegi midagi teha, autoabi oodata vaid,» jagab Rita oma kogemust.
«Iseloomustab hästi praegust ühiskonda, üks hooliv süda ja kümneid hoolimatuid-ükskõikseid,» ütleb Kairi. «Hooga kaasneb ikka hoolimatus. Peatuge, inimesed, alles siis näete, mis teie ümber toimub,» kommenteerib Kristi lugu Robert.
Kuhu pöörduda, kui näete hättasattunud metslooma?
Riiklikul tasemel korraldab hättasattunud ehk abitute metsloomade abistamist keskkonnaamet koostöös päästeametiga.
Kui kohtad abitusse seisundisse sattunud metslooma, maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunti, karu, ilvest, metssiga, punahirve, põtra, metskitse) või maanteel hukkunud muud looma, tuleks sellest teada anda riigiinfo telefonile 1247.
Kui hukkunud loom on kohalikul teel või tänaval linnas, alevis või alevikus, tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust.
Samuti saab metsloomadega seoses abi Eesti Metsloomaühingult. Metsloomade abistamisega tegeleb aktiivselt ka loomapäästegrupp. Hättasattunud loomast võiks teatada nende numbril 1414.
/nginx/o/2019/11/13/12737967t1h08f4.jpg)