/nginx/o/2017/08/23/7021601t1hec0c.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2223985t1he10b.jpg)
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart keskendub vene valijale ning tegelikult ei huvita teda eestlastele olulised küsimused absoluutselt, kirjutab kunagine linnapea Tõnis Palts.
Kui Kaja Kallas teatas möödunud aasta märtsis Eesti Ekspressis ilmunud persooniloos, et istub öötundidel pimeduses, silmad lahti, ja mõtleb, mida järgmisena teha, siis ma arvasin, et enam naiiv-imalamaks ei saa poliitikute PR-tiimid minna.
Aga võta näpust, nüüd teatas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart enda kirjutatud Postimehe loos, et «tõestab iga päev oma truudust Eestile oma elu ja tööga». Sedasama väitis ta ka Keskerakonna kongressil peetud kõnes, mis oli tõele au andes kõvasti mõjusam kui Tanel Kiige esitus, ja potsatas ta seega ka partei esimehe toolile.
Aga mõjusus ja tõde on poliitikas pahatihti pöördvõrdelises seoses.
Mihhail Kõlvart on täna Eesti suurima koolipidajana vaatamata Isamaa, Reformierakonna ja Eesti 200 pingutustele suurim pidur eestikeelsele haridusele üleminekul.
Minu meelest on Tallinna linnapea tegevus seotud otseselt eestlaste mõnitamisega. Kohe teeme lühiülevaate, miks seda väidan.
Esiteks.
Mihhail Kõlvart on täna Eesti suurima koolipidajana vaatamata Isamaa, Reformierakonna ja Eesti 200 pingutustele suurim pidur eestikeelsele haridusele üleminekul.
Teiseks.
Ta oleks saanud tänu oma suurele mõjule teha väga palju Eesti putinistide meelsuse muutmiseks. Aga ta on töökoha hoidmiseks astunud just vastupidiseid samme.
Näiteks oli ta 2019. aastal initsiaator, kui Tallinn kuulutati Kremli ülevenemaalise etteütluse «Totalnõi diktant» pealinnaks. Selle peale annab tulla vaid Donetski ja Luhanski kuberneride tasemele laskudes. Nüüd seisabki Tallinn uhkelt seal korraldajate linnade nimekirjas – kõrvuti Venemaa linnadega.
Kolmandaks.
Ta ei püüdle ka eraisikuna eestlastest arusaamise suunas. Keegi ei sunni kedagi «eestlaseks hakkama», aga linnapea võiks taibata, et elab riigis, kus eksisteerib põlisrahvas.
Kui ta teatab uhkusega, et tema laps hakkab mõtlema vene keeles, siis kaitseliidu mundri selga ajamine on lihtsalt piinlik silmakirjalikkus. Kui tema abikaasa on okupatsioonivõimu veriste sümbolite kõrvaldamise vastase võitluse liider, tekitab see isamaalises inimeses õõvastust. Mingis Kremli propagandalaagris «juhuslik» osalemine tundub kõige muu kõrval pisiasi.
Neljandaks.
Kõlvart on väga halva linnajuhtimise tulemusena – arvestades seda, et elurütm Tallinnas mõjutab kas otseselt või kaudselt iga ettevõtet ja inimest Eestis – tekitanud Tallinna kesklinna koordineerimatu üleskaevamisega Eestile miljardites kahju.
Viiendaks…
Jätan, läheks hirmus pikaks.
Kaja Kallas oli happy loser, kes sai finaali tänu oma perekonnanimele, veetlevale välimusele ja PR-meeskonna osavusele, kasutades oma positsiooni konsolideerimiseks ära sõja puhkemist.
Mihhail Kõlvarti juhtum on hullem. Loodan väga, et Mihhail Kõlvarti juhiaeg Tallinnas lõpeb hiljemalt järgmiste valimistega.
Tema tegelikud vajakajäämised juhiomadustes ja empaatiavõimes selgusid alles siis, kui ise pidi otsustama ja esinema hakkama.
Mihhail Kõlvarti juhtum on hullem. Loodan väga, et Mihhail Kõlvarti juhiaeg Tallinnas lõpeb hiljemalt järgmiste valimistega ja Eesti pealinn saab endale sisult ja vaimult laiahaardelisema ning ikkagi eestimeelse linnapea.
Tallinnal on seda igal juhul vaja, kui me ei taha manduda mingiks vene provintsilinnaks.