:format(webp)/nginx/o/2023/09/05/15571263t1h31e7.jpg)
Antarktikas ei ole põliselanikke ega alalisi elanikke, kuid on ajutine teadlaste ja tugipersonali kogukond, kes elavad seal rotatsiooni korras osa aastast. Suvekuudel elab Antarktikas tavaliselt umbes 5000 inimest, kuid talvel langeb see vaid 1000 inimeseni.
Kuigi enamik teadlasi on seal, et uurida selliseid asju nagu kliima ja bioloogiline mitmekesisus, on see äärmuslik elukeskkond loonud täiusliku Petri tassi inimkäitumise, kultuuri ja sotsiolingvistika teatud aspektide uurimiseks, kirjutab IFL Science.
Saksamaa Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli meeskond uuris 2019. aastal 11 Briti Antarktika uuringus värvatud talvituja keele foneetilisi muutusi. See hõlmas kaheksat Inglismaal sündinud ja kasvanud inimest (viis lõuna ja kolm põhjaosast), üht inimest USA loodeosast, üht Saksamaalt ja üht Islandilt.
Nad salvestasid uuringu alguses oma häält, seejärel tegid umbes kuuenädalaste intervallidega veel neli salvestust. Selle aja jooksul tegid nad tihedat koostööd, suhtlesid üksteisega ja neil oli piiratud kontakt välismaailmaga.
Teadlased märkasid uuritud inimestel olulisi muutusi aktsentides.
Üks peamisi nihkeid oli see, kuidas rühm, mille liikmed suhtlesid inglise kaales, hakkas oma sõnu pikemate täishäälikutega hääldama. Lisaks ilmnes rühmas keeleuuendusi. Antarktikas viibimise lõpupoole hääldasid uuritud «ou’d» nagu inglisekeelsetes sõnade «flow» («vool») ja «disco» («disko»), oma suu eesosast, mitte kõrist.
Muutused aktsendis olid peened, kuid piisavalt olulised, et neid saaks akustiliselt mõõta ja isegi arvutusmudeli abil ennustada.
«Antarktika aktsent pole sellisena tegelikult tajutav, selle uurimiseks ja kinnistumsieks kuluks palju kauem aega, kuid see on akustiliselt mõõdetav,» ütles Jonathan Harrington, Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikooli foneetika ja kõnetöötluse professor.
«See on enamasti juba kõneldud aktsentide mõne tunnuse kombinatsioon. See on palju primitiivsem (kui traditsioonilised inglise aktsendid), kuna sellel on olnud vähe aega areneda ja kuna see on loomulikult levinud vaid väikeses kõnelejate rühmas,» nentis Harrington.
Nagu see uuring näitab, loovad tihe kontakt ja eraldatus ideaalsed tingimused uue aktsendi kiireks arenguks. Uuringud viitavad ka sellele, et Antarktikas talvitujad, kes kõik saabusid mandrile oma aktsendiga, hakkasid üksteise kõnet ja käitumist tihedalt mõjutama, olenemata sellest, kas nad olid sellest teadlikud või mitte. See on sama nähtus, mis muutis inglise aktsendi Ameerika, Austraalia, Kanada jne aktsendiks, kuigi palju väiksemas ja lühemas skaalas.
See tekitab küsimuse, millised muud uudsed aktsendid võivad ilmneda vastusena inimestel, kes on uute sotsiaalsete keskkondadega tutvunud. Üks stsenaarium on Marsi aktsendi potentsiaalne areng.
«Uuringud näitavad, et kui isoleerida inimeste rühm, hakkab neil tekkima uus aktsent, mis sõltub suurel määral rääkijate olemasolevatest aktsentidest,» selgitas Harrington. «Arvame, et sama juhtub ka siis, kui astronaudid lähevad kunagi Marsile missioonile».
Kui inimestel õnnestub punasele planeedile reisida ja selle tolmusele pinnale koloonia rajada, moodustab nende tihe kontakt ja isoleeritus tõenäoliselt väga kiiresti uue aktsendi. Põlvkondade jooksul võib see muutuda Maaga seotud aktsendist väga erinevaks. Sajandite pärast võib ehk isegi uus marsi keel välja areneda.