Elvalane püüdis kaamerasse reinuvaderi, kes jalutas julgel sammul lasteaia juurest mänguväljaku poole. Rebane lasi ennast väga lähedalt filmida. «Kuigi lapsed mänguväljakul mängides kõva häält tegid, ei teinud rebane sellest üldse välja,» räägib video ühismeediasse postitanud Kadi.
VIDEO ⟩ Elvalane ülekäigurada ületanud rebasest: julgust jagus tal rohkem kui euro eest
Elvalanna Kadi jagas Elva Facebooki grupis videot enesekindlal sammul jalutavast rebasest, kes tundis ennast kaamera ees väga mugavalt. Samuti ei heidutanud teda laste hääled. Rebane sammus laupäeva õhtul Elvas asuva Õnneseene lasteaia juurest mänguväljaku poole.
«Arbimäel on nähtud rebast. Tuli Õnneseenest ja suundus mänguväljaku poole. Liiklus ilusti selge, jalutas ülekäigurajalt ilusti üle. Laupäeval kella 18 ja 19 vahel. Ta vaatas korra ka maja nurga taha, et kas Miisu õues, ja kadus garaažide taha peitu. Julgust jagus rohkem kui euro eest,» kirjutas Kadi.
Liikles inimese moodi
Kadi rääkis Elu24-le, et rebane oli enne ülekäigurajal tee ületamist isegi kummalegi poole vaadanud. «Oli ilusti teepervel ja vaatas mõlemale poole ja kõndis üle tee,» ütleb Kadi. «Ja kohe selline teekond läbi parkla mu maja juurest. See rebane oli just parkinud auto eest kusagil kolme meetri kauguselt jalutanud, nagu oleks oma loom. Kusjuures lapsed on poole ööni mänguväljakul või miniareenil kisamas,» imestab Kadi, kes on ka varem oma kodukoha juures rebast näinud, aga mitte nii vara, vaid ikka pimedas. «Hämmastab tema julgus, lapsed ju ka kisasid mängukal.»
«Rebane ei ole kassijahil, vaid otsib paremaid palasid,» ütleb Kadi postitust kommenteerinud Luule. «Meie maja juures elab nirk, näen teda tihti kuuri katusel. Nägin maja taga alles hiljuti põtra koos vasikaga, nii põnev on Elvas elada,» tõdeb ta.
Reinuvaderit on päevasel ajal nähtud ka Eha ja Kirde tänaval jalutamas. Talvel märgati rebast Elva kesklinna Konsumi juures. «Ajad on muutunud, metsad maha raiutud, loomadel elupaik ära võetud. Seepärast kipuvad linnaruumi. Kulbilohus on niisugune tegelane igapäevane nähtus,» ütleb kommentaari jätnud Jaanus.
Õnneseene lasteaia direktor Kersti Mihailov ütleb, et otseselt lasteaia territooriumil pole ta reinuvaderit veel näinud. Kas see tekitab natuke hirmu ka, kui metsloom lasteasutusele nii lähedal liigub? «Minus ei tekita hirmu. Muidugi laste lähedusse sattuda pole soovitav, sest paljud neist on haiguste kandjad. Liigub repsukesi jah aina rohkem inimeste lähikonnas. Põhjenduseks tuuakse mõtlematut Eesti metsade raiet,» räägib direktor.
Miks metsloomad linnatänavatele kipuvad?
Metsloomad linnatänavatel on teema, mis äratab järjest enam tähelepanu. Rebased pole ainult metsadega ümbritsetud väikelinnades. Näiteks ka Suurbritannia suurlinnades leidub reinuvadereid arvukalt. Linnadesse meelitab rebaseid peamiselt toit.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk räägib, et linnakeskkond võib metsloomadele olla vägagi köitev: linnas on kergesti kättesaadavat toitu, varjepaikasid ning leiab kaitset teiste kiskjate eest. «Siilid, jänesed, rebased jne on end alaliselt tiheasustusaladel sisse seadnud ja on linnades juba igapäevased kaaslased. Samas on siiski tegemist metsloomadega, kes enamasti hoiavad inimesest eemale ja kellega inimene ise ei peaks ka kontakti otsima,» ütleb Kukk.
«Peame oma igapäevatoimetuste juures pidevalt arvestama, et me ei jätaks laokile toitu, mis metsloomi linna meelitab.»
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson lisab, et nii nagu teisedki metsloomad võivad ka rebased levitada erinevaid haigusi. «Tuntumateks neist on kärntõbi ja koerte katk. Kärntõve põhjustajaks on süüdiklestad, mis tekitavad sügelust ning toovad kaasa ka karvade väljalangemise. Tihtipeale on just puuduvad sabakarvad need, mis annavad märku, et metsloom võib kärntõve all kannatada,» selgitab Ritson.
Spetsialist räägib, et linnakeskkonnas elavad kärntõves rebased võivad haigust levitada ka koertele, kuid seda eeldusel, et koer on kärntõves rebasega otseselt kokku puutunud või liikunud samades paikades, kus rebanegi. «Süüdiklest võib kanduda lemmikloomalt ka inimesele, kuid suurt ohtu see inimese tervisele ei kujuta. Tegemist on ravitava haigusega ning kui on kahtlus, et koer on kokku puutunud kärntõves rebasega ning loomal esineb sügelust, tuleks pöörduda veterinaari poole. Lemmikul võib olla ka mõni muu sügelust põhjustav nahahaigus ehk alati ei ole looma kiheluse taga just kärntõbi,» ütleb Ritson.
Nagu öeldud, võivad rebased levitada ka koerte katku. See on nakkushaigus, mida on Eesti koerlaste, nt rebaste ja kährikute seas samuti leitud. Haigus on väga nakkav ning mõjutab kõigepealt loomade hingamisteid ja seejärel juba närvisüsteemi. Koerad on sellele väga vastuvõtlikud, kuid koerte katku vastu on võimalik oma lemmiklooma vaktsineerida.
Lisaks sellele võivad metsloomad olla eri parasiitsete paelusside kandjad. Näiteks on rebaste seas levinud ehhinokokk-paeluss, mille munad võivad rebase väljaheite kaudu koerale edasi kanduda. Koer võib omakorda nakatada inimest. Seda saab ära hoida, andes oma lemmikule regulaarselt ussirohtu.
«Vaatamata sellele, et välimuselt ja käitumiselt ei tundunud Elvas ringi liikuva rebasega midagi valesti olevat, tuleb arvestada ka sellega, et osal haigustel on peiteperiood ning mitte kõik haigused ei mõjuta looma välimust või käitumist. Seega, risk on alati olemas ning pigem tuleb metsloomaga kontakti otsimist vältida,» ütleb spetsialist.
«Lastele, kes mängivad parkides, kus rebane liigub, tasub meelde tuletada kätepesu õuest tuppa naastes. Oma lemmikloomi saab kaitsta aga vaktsineerimise ja regulaarse ussirohu andmise abil.»
Meeles tuleb pidada:
Metsloomaga tuleb ettevaatlikult käituda. Ei tohi loomale läheneda, temaga kontakti luua ega teda toita.
Metsloomad meelitab linna kergesti kättesaadav toit. Metsloomadele ei tohi hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – jäätmed tuleb hoida neile kättesaamatud ning loomadele toitu jätta ei tohi.
Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning seetõttu muutuda ohtlikuks inimestele ja koduloomadele.
Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad selleks ette valmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda. Kohalikul omavalitsusel on õigus korraldada ulukite püüdmist linna territooriumil.