Samas nõustus kommenteerija, et kui eesti keele õppimise takistus on piisavalt mõjuv põhjus, siis saaks tema seda mõnda aega tolereerida. Samas soovitas ta ära õppida mõned sõnad, näiteks tere, aitäh ja head aega. «Arvan, et paljud eestlased on palju mõistvamad, kui sa neid sõnu kasutad.»
Postituse autor vastas sellele kommentaarile järgmiselt: «Olen autist ja olen kogenud väga tugevat ja alandavat kiusamist, mistõttu ei ole mul põhimõtteliselt tekkinud töö- ja õppimisvõimet, eriti sellisteks asjadeks nagu keel!»
«Olen vaimselt pöördumatult traumeeritud ja eelistan surra, kui teha midagi teisiti, kui olen harjunud,» lisas ta lõpetuseks.
Kommentaarides nentisid paljud, et terve elu Eestis elanud kodanik peaks mingil määral eesti keelt ikkagi oskama. Samas leidis keegi, et keeleõppel oleks teda pidanud aitama vanemad. «Kuigi kiusamine ja autism teevad asjad raskemaks, näen liiga paljusid inimesi, kes seda vaid vabandusena kasutavad ning isegi ei proovi.»
Oma vaatenurka jagas kommentaariumis ka eestlane, kelle emakeel on vene keel.
«Mis on sinu täpne probleem? Negatiivne suhtumine nende suhtes, kes eesti keelt ära ei õpi? See on iseseisev riik, kus eesti keel on emakeel, siin ei ole midagi loogilist, kui siin elada ja eesti keele õppimisest, et kohalikega rääkida, keelduda,» rõhutas ta postituse alguses.
Soovitus, et postituse autor võiks eesti keele ära õppida omas tempos ja isegi üksikute sõnade oskamine võib palju tähendada, kukkus aga läbi. Postituse autor viitas, et võtab enne endalt elu, kui räägib mõnda teist keelt: «Jah, see on vaimne probleem ja see ei ole lahendatav.»