:format(webp)/nginx/o/2023/08/21/15539057t1he8b9.jpg)
Soomes algas karujaht 20. augusti hommikul. Metsade kuninga järele läks ka Soome parlamendi metsaklubi, kelle jahiretkest avaldatud pilt tekitas aga sotsiaalmeedias viha.
Klubisse kuuluvatest saadikutest osalesid esimesel jahipäeval Tuomas Kettunen (Keskerakond), Jenna Simula (Põlissoomlased), Ari Koponen (Põlissoomlased), Petri Huru (Põlissoomlased) ja Mikko Polvinen (Põlissoomlased).
Klubi liikmed pidasid koos kohalike jahimeestega jahti Põhja-Kuhmos Lentiiras.
«Asusime teele hommikuhämaruses ja jahipäev oli hea. Saagi saime juba esimesel päeval,» rääkis Tuomas Kettunen Iltalehtile.
Lastud karu polnud kuigi suur, pildil näeb ta välja nagu noor isend, kelle kaal võib hinnangu kohaselt olla 60 kilogrammi ringis.
Karhujahdissa, johon eduskunnan eräkerho tänään osallistui, saatiin eräksi yksi karhu. Metsästys on parhaimmillaan hyvin yhteisöllistä. Kuvassa koko porukka, joka oli jahdissa tavalla tai toisella mukana. Erityisen iloinen olen nuoren väen määrästä! 1/2 pic.twitter.com/qftcdOmVui
— Jenna Simula (@ainoahelmi) August 20, 2023
Ükski saadik karu ei lasknud, seda tegi jahiseltskonda kuulunud jahimees.
«Karu tabati keskpäeval, kuid keegi meist, parlamendiliikmetest, ei tulistanud karu,» ütles Kettunen.
Kuhmole on antud üheksa karu laskmisluba ja parlamendi metsaklubi liikmete ja jahimeeste saak oli sel päeval lastud karudest neljas.
Mullu jäi parlamendiliikmete ja paljude teiste jahimeeste karujaht kaebuste tõttu pooleli.
«Kuuldu järgi on karusid palju. Jahindus on osa Soome kultuurist ja loodan, et seda hinnatakse. Loodusest ei võta, vaid loodus annab,» sõnas Kettunen.
Parlamendiliikmete jaht pälvis sotsiaalmeedias kriitikat.
Arvatakse, et lastud karu on üle aasta vana ja seega seaduslik saak. Küll aga on paljud klubi kritiseerinud selle eest, et selle liikmed poseerivad pildil koos elu kaotanud noore karuga.
Paljud inimesed imestavad ka, miks saadikud pidasid vajalikuks tappa nii noor karu.
«Selline pilt, kus nad hooplevad sellega, et 25 inimest lasid maha pooleteiseaastase karupoja, on pagana piinlik, ma ei saa aru,» kirjutas üks Xi (endine Twitter) kasutaja.
Paljud on juhtumi puhul viidanud trofeejahile ehk jahile, mille eesmärk on soetada jahimeene, näiteks loomahambaid, nahku või terveid päid. Tihti poseerivad trofeekütid ka oma tapetud loomadega, nagu poseeris Soome parlamendi klubi.
Soomest tehakse siiani trofeejahireise Aafrikasse. Trofeejahti peetakse aga sageli ebaeetiliseks jahipidamiseks, sest loomi tapetakse lihtsalt saagi nimel, ilma liigi säilitamise eesmärgita.
Juuni alguses jõustus Soomes seadus, mis keelab enim ohustatud liikide kehade või nende osade sissetoomise riiki väljastpoolt ELi.
Palju tähelepanu pälvis Johannes Vierula sõnum sõnumiteenuses X, milles ta ütles, et on võimalik, et klubi lastud karu on sama karu, kes on mitu korda tema kaamerasse jäänud.
En voi kieltää etteikö olisi noussut pala kurkkuun, kun eduskunnan eräryhmän trophy-kuvassa komeilee minulle todennäköisesti varsin tuttu nalle. Tämä ylivuotinen pentu liikkui emonsa ja sisarensa kanssa vielä kesäkuussa mökkimetsän läheisyydessä. 1/3 https://t.co/ZIhG2j231G pic.twitter.com/CdHO4aJHvB
— Johannes Vierula (@JohannesVierula) August 20, 2023
Rahvasaadik Jenna Simula (Põlissoomlased) avaldas mõtteid karujahi foto kriitika kohta: «Kui jahimehe pildil on rohkem kui üks saak: kius sotsiaalmeedias. Kui pildil on liiga suur saak: kius sotsiaalmeedias.»
Simula sõnul tulid pildile lisaks jahimehele, kes karu lasi, kõik teised, kes jahil osalesid. Ta lisas, et pildil on nii naised kui ka noorem jahipõlvkond, mille üle ta on eriti uhke.
«Kes sellest pildist kohkub, peaks populatsiooni harvendava karujahiga tutvuma ja ise ka jahil käima,» kirjutas ta Xis vastuseks.
Eduskunnan eräkerhon julkaisu herätti voimakkaita tunteita: Näin vastaa kansanedustaja Simula https://t.co/xl5YsHyuBm
— Iltalehti (@iltalehti_fi) August 21, 2023
Vanem kui aastane karupoeg on üle üheaastane, kuid alla kaheaastane noor karu. Enam kui aastast karupoega, kes on juba emast võõrutatud, nimetatakse ka lahkulöönud noorkaruks. Emakarusid ja alla üheaastaseid poegi ei tohi Soomes lasta isegi erandiloaga.
Karu on Soomes kaitse all ning tema küttimine toimub põhjapõdrakasvatusaladel kvoodiloaga ja mujal Soomes taotluse alusel erilubadega. Lubasid väljastab jahikeskus.
2023. aastaks väljastas jahikeskus 106 karujahiluba. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi selle aasta maksimumkvoot on 180 karu. Maksimaalne kvoot määratleb karude maksimaalse erandlubadega laskmise arvu.
Maailmas on karu mitteohustatud liik, kuid Soomes on ta määratletud liigina, kellele tasub tähelepanu pöörata.
Soome loodusvarade agentuuri hinnangul on Soomes enne jahihooaega 1740–1950 karu.
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Pruunkaru on suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest.
European Brown Bear (ursus arctos) Northern Finland. @acatherwoodnews @CanonUKandIE @CanonUSAimaging @HillaryRayLaw @JuditVarga_EU @johnctl @DermotVeigh @wildlifeJaclyn @mcaleese_anne pic.twitter.com/Echtr3sy72
— Northcoast Nature (@Ncoastnature1) November 28, 2021
Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280 sentimeetrit, õlakõrgus umbes 90–150 sentimeetrit. Saba on ainult 6–21 sentimeetrit pikk.
Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad.