Võru Soojus on valmis lähiajal toasooja hinda langetama, kui konkrurentsiamet seda nõuab. Tarbijatele oleks see mõistagi rõõmusõnum. „Sel juhul kajastub odavam soojahind juba veebruari arvetes,“ lubab Võru Soojuse juhataja Ilmar Sild.
Toasooja hind Võrus langeb!?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiamet on kinnitanud, et maagaasi ja põlevkiviõli hinna languse tõttu langeb lähikuudel üle Eesti ka tarbijatele müüdava soojuse hind. Sestap ollakse täis otsustavist kärpida ka Võrus 12. jaanuarist kehtivat toasooja hinda - 744 krooni megavatt-tunni eest. Kui palju, selgub juba lähipäevil, ehkki põlevkiviõli osakaal siinses küttevõrgus on väike, maagaasist rääkimata.
Kaks nädalat tagasi esitas Võru Soojus konkurentsiametile kulupõhised dokumendid koos põhjendusega, miks ei ole võimalik sooja hinda langetada. Veel nädala keskel olid osapooled eriarvamusel. “Põhjendused peavad olema veenvalt esitatud – konkurentsiamet ei taha Võru Soojusega eriti nõustuda, aga peame menetluse tulemuse ära ootama,” ütles ameti üldosakonna juhataja Maarja Uulits.
Sild on äriettevõtte juhina optimistlik ja arvab, et olulist hinnalangust oodata ei ole. “Sooja hind ei saa Võrus palju langeda. Et hakkepuit pole odavamaks läinud, ei ole hinna alandamine otstarbekas. Jutt käib kümnekonnast kroonist, mitte enam,“ pakkus ta.
Konkurentsiametist kinnitati, et Võru Soojuse ja konkurentsiameti esindajate kohtumine toimub täna. “Seega ei sooviks me veel ennatlikke kommentaare anda, kuna loodame konstruktiivsele arutelule. Olukord on oluliselt selgem järgmise nädala alguseks, siis oleme nõus seda põhjalikumalt kommenteerima,” lausus Uulits.
Võrus kasutatakse sooja tootmiseks peamiselt biokütust ehk hakkepuitu ja saepuru. Soojadel talvedel on selle osakaal ligi 90 protsenti. “Kütteõli lisatakse tipukoormuse katteks külmadel hommikutel ja kui õhutemperatuur püsib alla seitsme miinuskraadi. Siis läheb soojatootmine oluliselt kallimaks,“ täpsustas Sild.
VÕRUL ON ERIPÄRA
Silla sõnul Võrus tegelikult juba kehtibki alandatud soojahind, kuna see ei kata ettevõtte tegelikke vajadusi. “Eelmisel aastal alustasime ettevõtte saneerimist ja karmi kokkuhoiupoliitikat. Ainuüksi koondamistega saavutati ligi poole miljoni kroonine kokkuhoid. Et vähendada kulusid, vaadati üle ka tehnikapark,” selgitas ta.
Väidetavalt saadi investeeringute raha eri fondidest ja tagastamatu abina. “Ettevõte on majandusraskustes, kuna mullu me tagastamata abi ei saanud,” lausus ettevõtte juhataja. Kui läinud aasta novembris toasooja hinnad üle Eesti hüppeliselt tõusid, jäi Võrus hinnatõus suhteliselt tagasihoidlikuks, moodustades 17 protsenti.
Tootmisjuht Valter Benhard kurdab, et suurteks remonditöödeks ja investeeringuteks praegu raha üle ei jää. “Tegeldakse vaid avariiliste töödega,” sõnas ta.
Võru Soojuse juhtide arvates pole arvestatud ka linna soojusvõrgu eripäraga. Kui gaasiküttega soojusvõrgud välja arvata, on Eesti väikelinnades tavaliselt kasutusel üks soojusvõrk kahe katlamajaga, Võrus aga kolm eraldi soojusvõrku (Võrusoo, Laane ja Kesklinna) viie katlamaja hoonega. Linnavalitsuse seisukoht on, et nõukogude ajast pärandiks saadud Laane ja Võrukivi katlamaju ei kaotata ja sooja müüakse linnas ühtse hinnaga.
KONKKURENTSIAMETI JUHISED ON TÄITMISEKS
Sild rõhutas, et konkurentsiameti seisukohad on Võru Soojusele täitmiseks. “Kui konkurentsiameti ettekirjutused nõuavad veelgi suuremaid kärpeid, on Võru Soojus valmis äärmuslikeks meetmeteks. Hakkame jala käima, koondame inimesi, aga täidame ettekirjutusi,” ütles ta. “Kindlasti langeb sel juhul töö kvaliteet, aga peame olukorraga leppima.“
Juhataja kurdab, et riik teeb läbi soojaettevõtete sotsiaalpoliitikat. „Et ei tekiks võlglasi. Seetõttu ei kata sooja müügist saadavad tulud tegelikke kulusid ja ettevõttetelt võetakse ära investeerimise ja remondivõimalused,“ kordas ta eespool öeldut.
Tarbija rõõmuks võib järgmisest kütteperioodist langeda ka biokütuse hind. “See oleks praeguses majandussituatsioonis ja läbi suurte hankelepingute loogiline. Läbirääkimised selles suunas käivad. Praegu hakkepuidu hind langenud pole, kuna seoses majanduslangusega on paljud väikesed puiduettevõtted likvideeritud,“ ütles Sild. “Praegu kehtib hakkepuidu tootjaga neljaaastane raamleping, mis vaadatakse igal suvel uuesti üle. Hind saab minna Võru Soojusele ainult soodsamaks.”
Et mullu oli viimaste aastakümnete kõige soojem talv ja sooja müük tarbijale kujunes tavalisest väiksemaks, seadis see soojatootja ebatavalisse, et mitte öelda raskesse olukorda. „Kulutused tuli teha. On teatud kriitiline soojusenergia müügi maht, alla mille on sooja tootmine ettevõttele majanduslikult kahjulik,“ selgitas Sild.
Postimehe juhuvõrdluses oli Võru linna toasooja hind detsembris - 14,80 krooni ruutmeetri kohta Eesti soodsaim. Värsketel andmetel tuleb võrulastel jaanuarikuu toasooja eest välja käia 18-30 kr/m2. Hinnad kujunevad sõltuvalt maja asukohast, soojapidavusest, maja püstakute tasakaalustamisest ja viimaks ka elanike soojaharjumustest.