ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Tuhkatriinumäng. Kuidas «võlur» Jeltsin väikese Putini kõrvitsast tõlla tegi

Väike Vladimir, vene tuhkatriinu Foto: Laski Diffusion/Getty Images

• 24 aastat tagasi nimetas Jeltsin Putini peaministriks, edasist me teame
• Nalja visati Putini kui halli hiirekese ning tema väheldase kasvu üle
• Inimesed ootasid tsaari, mitte mingit arusaamatut demokraatiat.

Lõppenud nädalal sai 24 aastat hetkest, mil Venemaa president Boriss Jeltsin küttis ametist minema peaminister Sergei Stepašini valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks Vladimir Putini. See juhtus 9. augustil 1999. Putin oli laiemale üldsusele täiesti tundmatu suurus. Juku-Kalle Raid tuletab meelde, kuidas Jeltsin «tuhkatriinu» Putinile kõrvitsast tõlla välja võlus.

Kõik me teame juttu vaesest tuhkatriinust, kellele hea võlur kõrvitsast tõlla võlus ja ta sellega otse printsile naiseks saatis. Põmmdi juhtkonda!

1999. aasta augusti esimesel nädalal juhtus midagi – vähemalt väliselt! – sarnast. Laiemale üldsusele täiesti tundmatu Vladimir Putin, kelle toonane Venemaa president Boriss Jeltsin peaministriks upitas, avas värava tõelisele julugeolekutegelaste paradiisile, mille aia vilju mekib tänapäeval kaude kogu planeet.

Tõsi, see on esmapilgul. «Upitamise» juurde jõuame hiljem, sest tegelikult oli Jeltsin sundseisus ja julgeoleku «pagunid» võtsid riigi üle.

Venemaa esimene juht KGB ridadest

Aga meenutame siis seda kõrvitsa ning tõlla loo Venemaa varianti.

Pärast Nõukogude Liidu kloaaki kukkumist sigines KGB ohvitser Vladimir Vladimirovitš poliitilisse ellu Leningradi linnanõukogu esimehe Anatoli Sobtšaki nõunikuna. Seal kerkis ta pisitasa linnavalitsuse aparaadis karjääritreppi mööda üha kõrgemale, organiseeris valimiskampaaniaid ja tema valvsa pilgu all toimisid kõik Venemaa teise linna rahvusvahelised sidemed. Kokkuvõttes tuleb nentida, et aastatel 1998–1999 oli Putin KGB õigusjärglase FSB esimene tsiviiljuht.

Mäletan väga hästi, kuidas lääne ajakirjandust jahmatas, kui alatasa vindine Jeltsin teatas, et kujutab toonast «halli hiirekest» peamise kosilasena võimuhierarhia tippu.

Siis hakkas tulema. 9. augustil 1999 nimetas president Boris Jeltsin Putini valitsusjuhi kõigepealt asepeaministriks ning samal päeval, mõned tunnid hiljem, kohe ka ka valitsusjuhiks. Mäletan väga hästi, kuidas vähemalt lääne ajakirjandust jahmatas, kui alatasa vindine Jeltsin teatas üsna resoluutselt, et kujutab toonast «halli hiirekest» (visati nalja Putini väheldase kasvu ning märkamatuse üle) või siis tuhkatriinut enda järglasena – peamise kosilasena võimuhierarhia tippu. Kohe järgnes ka Putini vastulause, milles ta «nõustus kandideerima».

Tüüpiline Venemaa muinasjutt

Mõned kuud hiljem, detsembris, astuski president Jeltsin ise tagasi, see tingis enneaegsed presidendivalimised ning Putinist sai Venemaa president. Suures osas tänu mäletatavasti samal aastal algatatud n.ö teisele Tšetšeenia sõjale, «terrorismiohule», plahvatustele Moskvas, mille üsna märgatava tõenäosusega organiseeris FSB ise, mitte tšetšeenid ning sellest tingitud peataolekule.

Lisaks muidugi toona veel suht-koht küll demokraatlikule, ent oligarhe õitsetava ja vaesuva rahva sümbioosile.

Inimesed soovisid «kõva kätt», mitte võimalust valida, inimesed tahtsid tõemeeli, et oligarhiale «päitsed pähe pandaks», inimesed ootasid tsaari, mitte mingit arusaamatut demokraatiat. Mis parata, üsna tüüpiline Venemaa lugu.

Putin ja kast tekiilat

Nüüd aga peab rääkima ühest kihlveost, mille panin toime 2000. aastal BBC ajakirjanike vastu ja võitsin tänu Vladimir Putinile kasti tekiilat ning mis näitab kujukalt läänlaste absoluutset sinisilmsust Venemaa suhtes.

Toonane lääne (isegi uuriv) ajakirjandus ning «venemaa spetsialistid» olid Vladimirist vaimustuses: nad vahtisid fotosid, kus seltsimees kõnnib vabas vormis nahktagiga ning pajatasid üksteisele, et kuulab sakslaste kommihevibändi Scorpions ja tegid järelduse, et Venemaal võib kohe hakata uus ja liberaalsem ajastu. Sealjuures unustades absoluutselt, millisest kolmetähelisest organisatsioonist loodetav liberaal pärit on.

Üks kord KGB-s, eluaeg KGB-s, pajatasid neile eestlased, aga sama hästi võinuks seinaga rääkida. Kast tekiilat oma eksimuse eest saadeti välisajakirjanike poolt mulle 5 aastat hiljem, niisiis 3 aastat enne Venemaa rünnakut Gruusia vastu, mis märkis sündmusteahela algust, mis omakorda viis olukorrani, kuhu oleme täna jõudnud.

Muidugi polnud see «juhus»

Praegu teame me muidugi, et kogu toimunu polnud juhus, Jeltsinist oli saanud tänu oma perekonna finantssahkerdamistele sisuliselt julgeoleku pantvang ning «pagunid» võtsid riigi üle. Ent toona – olgem ausad! – sellest siiski vähemalt läänes suurt aimu ei evitud.

Putini kuninglikule ametisse vannutamise tseremooniale kogunes Moskva Kremlis 1500 külalist, välismaa riigijuhte pidustustele ei kutsutud, välisriike esindasid suursaadikud.

Muuhulgas ütles Putin samal tseremoonial: «Võibolla ei suuda ma hoiduda vigadest, kuid võin kindlalt lubada, et töötan avatult ja ausalt.»

Tseremoonial Venemaa riigilipu, konstitutsiooni esindusköite ja presidendivõimu sümboli, Isamaale Osutatud Teenete ordeni esimese järgu keti Kremli Suurde paleesse sisse toonud sõjaväelased kandsid 1813. aasta vormi. Ilmselge viitega lääne elik Napoleoni läbikukkunud katsele Venemaa alla neelata.

Muuhulgas ütles Putin samal tseremoonial: «Võibolla ei suuda ma hoiduda vigadest, kuid võin kindlalt lubada, et töötan avatult ja ausalt.»

Natuke tõesti nagu Tuhkatriinu lugu

Kui muhedalt luuleliseks minna, meenutab Putini elukäik tõepoolest Tuhkatriinu oma. Muinasjutust tuntud kurja võõrasema kehastas tema perekonnas ülirange isa. Putin on isegi nõuka režiimi kohta ebatavaliselt ristitud, millise akti panid isa eest salaja toime Vladimiri ema ja naabrinaine.

Volodja õppis 1960–1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres, õppis põhikoolis halvasti, kuid osales saksa keele ringis. Isa käsul käis Putin algklassides vastu tahtmist bajaani õppimas. Putin veetis isa terrori tõttu suure osa ajast tänavatel, kakles eakaaslastega, mistõttu teda alguses isegi pioneeriks ei võetud.

Putin on ühes intervjuus rääkinud, et ta oli oma kvartalis «mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus.»

Umbes 12 aastaselt hakkas ta tõsisemalt spordiga tegelema, kõigepealt proovis poksi, aga jättis selle katki, kuna tal olla trennis nina lõhki löödud. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini mahitusel samboga tegelema, hiljem aga judoga.

Põhikooli lõpus õppis Volodja juba neljadele-viitele ning temast sai rühmanõukogu esimees, ta on ise meenutanud, et tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Enda väitel pakkus ta oma kaastööd KGB-le juba üheksanda klassi alguses – Leningradi valitsuse peakorteris.

1970–1975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas.

Kes on Putini vastu, on nats

Veel kõrvitsast ja tõllast. Kui Volodja käis ülikoolis, võitis ta ema loteriil sõiduauto Zaporožets ja kinkis selle pojale.

Muuseas, KGB sõjakoolis oli Putini hüüdnimi «okurok» (koni).

Putini kõrvits, millest Jeltsin tõlla tegi, vaevalt et enam kõrvitsaks tagasi muutub. Vähemalt mitte vabatahtlikult.

Ajakirjas «Vikerkaar» avaldatud intervjuus Ivan Krasteviga mainib Krastev:« Kui sa oled olnud 20 aastat autoritaarses riigis võimul, siis keegi ei julge sulle enam vastu rääkida. Sa oled kehtestanud süsteemi, sa oled ise saanud selleks süsteemiks ja sa ei suuda ette kujutada, et kogu maa seda ei peegeldagi. Samuti ei suuda sa ette kujutada, et kellestki võiks saada sinu adekvaatne järglane. Seega pead sa lahendama kõik probleemid ise, seni kui veel elus oled. Putini jaoks on Venemaa juba ammu lakanud olemast tavalises mõttes riik; see on teatav ajalooline, tuhande aasta vanune keha.

Putin elab ajaloolistes analoogiates ja metafoorides. Need, kes on igavese Venemaa vaenlased, peavad olema natsid.»

Niisiis peab lõpetuseks mainima, et Putini kõrvits, millest Jeltsin tõlla tegi, vaevalt et enam kõrvitsaks tagasi muutub. Vähemalt mitte vabatahtlikult.