Hämmastav, kuidas luuakse kuvandit ebaeetilisest uuringust, andmete kuritarvitamisest ja korruptsioonist. Tulemuseks on terve uuringuvaldkonna stigmatiseerimine – teatud küsimusi enam ei julgegi keegi küsida, ehkki terves maailmas neid küsitakse. Ainus julge, kes eilsel laupäeval otsesõnu välja ütles, et uurida on vaja, oli teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Seda vaatamata ERRi reporteri katsetele murda Soomeret nii ja teisiti, rünnates teda uuringu ebaeetilisuse seisukohaga, mis oli võetud juba vaikimisi eelduseks, ehkki avalikkusele ei selgitata täpselt, mis on läinud valesti.
Absoluutseks klassikanäiteks on Delfis ilmunud Margit Sutropi artikli pealkiri: «Margit Sutrop lastetute naiste uuringust: räige eetikarikkumise abil saab küsitletutelt hiljem välja pressida». Sutrop on ise Facebookis väitnud, et artikli tellis nädalavahetusel temalt Delfi ning ka selle pealkirja pani Delfi.
See ei ole hea ajakirjandus, mis jätab küsimata olulised juurküsimused ning keskendub teisejärguliste küsimuste abil massihüsteeria kütmisele, näitamata olulist konteksti.
Mis on need olulised juurküsimused?
Esiteks, miks riik ise selliseid uuringuid ei korralda ega rahasta? Meil on ühiskonnana vaja teada põhjuseid, miks mõned inimesed lapsi saada ei soovi. Näiteks Soomes on nende inimeste protsent viimasel aastakümnel hüppeliselt suurenenud ning Soomes seda küsimust uuritakse. Ja mõistagi mitte ainult Soomes.
Teiseks, miks on muudetud seaduses niisuguste uuringute korraldamine oluliselt keerulisemaks?
Nagu ütles ka AK reporter loo sissejuhatavas tekstis: «Kui varem said uuringufirmad taotleda rahvastikuregistrist endale huvipakkuva sihtrühma isikuandmeid, et neid uuringus osalema kutsuda, siis alates sellest aastast kehtib seadusemuudatus, mis selle kraani nende jaoks kinni pani.» (Ja milline sõnastus – nagu oleks tegemist salakaubavedajatega, kes on vedanud üle piiri sinise torujuhtme, mille otsas on alkokraan!)