Näitleja Ülle Kaljuste kohtus Ita Everiga päev enne lahkumist: ütles, et kui peaksin matustel nutma, tõuseb ta kirstus istukile

Ülle Kaljuste ja Ita Ever Foto: Tiit Mõtus

«Tal oli pidevalt mure, et midagi pole selga panna. Tõepoolest oli tal kodus minimaalne garderoob, aga ta suutis riideid niimoodi kombineerida, et see mõjus alati värskena,» meenutab Eesti Draamateatri näitlejanna Ülle Kaljuste «Ringvaates» lahkunud kolleegi ja head sõbrannat Ita Everit.

Eesti Draamateatri näitleja Ülle Kaljuste tunnistab «Ringvaates», et nägi Ita Everit päev enne tema lahkumist. «See (näitlejanna lahkumine – toim) oli kindlasti õhus. See oli juba kaua aega õhus olnud, kuid ma võin südamest öelda, et ta kuskilt vaatab meid ja on väga rõõmus selle üle, kus ta praegu on,» tunnistab Kaljuste.

Kaljuste näitab saates ka mälestusväärset eset, mis Ever talle kinkis. «See on Liina Reimani sõrmus Aino Talvile,» märgib näitlejanna. Tegemist on mälestussõrmusega, rändauhind, mis antakse Eesti teatri väljapaistvale draamanäitlejannale.

«Ta lollitas mind selle sõrmusega oma 10 aastat. Ita ikka rääkis, et talle üldse ei meeldi sellised auastmed ja kuna see sõrmus oli talt veel ära ka varastatud, siis ta rääkis, et talle ei meeldi see üldse,» meenutab Kaljuste, et Ever pidas temaga pikalt nõu, kellele see edasi kinkida. 

«Mõtlesin, et äkki 80. sünnipäeva puhul kingib ta selle mulle, aga siis läks jälle aastake mööda. Ja lõpuks jõudis see minuni Ita 88. või 89. sünnipäeval,» räägib Kaljuste, kes oli selleks ajaks juba ammu loobunud unistusest sõrmus endale saada.

Liina Reimandi mälestussõrmus Foto: Kuvatõmmis saatest

Kaljuste sõnul käis Ita puhul huumor läbi traagika ja traagika läbi huumori. «Talle ei meeldinud selline hellitamine ja nännutamine, siis ta võis jõle vihaseks minna. Oma viimases kodus ka: mida leebem hooldaja, seda rohkem ta Italt vatti sai. Ma veel ütlesin, et ole nende vastu viisakas. Mida rohkem sa talle käratasid, seda rohkem talle meeldis,» märkis näitlejanna. 

Kuidas aga erines Ita Ever, keda kogu Eesti rahvas lavalt ja ekraanilt mäletab, sellest Ita Everist, keda kolleegid väljaspool teatrilava tundsid? Mis inimene ta tegelikult oli? «Ma ei oskaks öelda, et ta nii väga erines,» selgitab Kaljuste, et lahkunud näitlejanna oli läbi ja lõhki tema ise ning ka võrdlemisi lihtne inimene.

«Tal oli pidevalt mure, et midagi pole selga panna. Tõepoolest oli tal kodus minimaalne garderoob, aga ta suutis riideid niimoodi kombineerida, et see mõjus alati värskena.»

Ülle meenutab ka üht naljakat seika, mis juhtus umbes kuu aega tagasi. «Läksin talle külla ja Ita, kel alati detailide peale silma, ütles: «Oo, kui ilus kott, aga mis vanainimesekleit sul seljas on?» 

Kaljuste selgitab, et Ita tähelepanu köitnud kleit oli tal selleks hetkeks kolm päeva vana. «Ostsin selle Tartust, selline musta-valgega ja aafrikapäraste mustritega,» jutustab ta. Seda kuuldes oli Ita aga hämmingus ja ütles: «Tartust? Mis sa läksid Tartusse poodi? Issand jumal! Sa oleks pidanud vot Hispaaniast endale kleidi ostma!»

«Siis me istusime ja rääkisime muudest asjadest edasi, aga enne kui ma ära läksin, ütles Ita: «See teeb sind ikka vanemaks. Pane sinna kleidi peale kasvõi mingeid punaseid lilli.» Vot. Selline äge kuju oli Ita. Ta ütles ka seda, et kui peaksin matustel nutma, tõuseb ta kirstus istukile,» lisab Ülle.